"Pealtnägija": kuidas naisepeksja pani süsteemi enda kasuks tööle ({{commentsTotal}})

2014. aastal "Pealtnägijas" koos Triin Tuleviga jõhkrast perevägivallast anonüümselt rääkinud Diana Suun avalikustas nüüd, millise kadalipu pidi ta läbima, et oma endist elukaaslast lastele elatist maksma saada.

Kui erinevad portaalid aasta lõpus ülevaateid tegid, selgus, et 2016. aastal oli üks enimvaadatud klipp see, kuidas lauljatar Nancy jõuga kodust välja tõsteti.

Üks naine – Diana Suun – vaatas skandaalset videot aga hoopis teise pilgu kui mitte öelda jõuetu vihaga. Nimelt selgus, et kuulsa poptähe väljatõstmise taga oli skandaalne ettevõtja Rainer Nisu, kes on süüdi mõistetud naisepeksja ja alimendivõlglane ning keda ajasid samal ajal taga just tema endise elukaaslase Diana nimel tegutsevad kohtutäiturid.

Kõik juriidilised konksud ja pöörded kõrvale jättes tõstatas "Pealtnägija" küsimuse – miks peab kuriteo ohver ise naba paigast nihutama, et hüvitist saada, samas kui kurjategija süsteemi enda kasuks tööle paneb.

Kaks aastat tagasi rääkis ta „Pealtnägijale“ (toona küll anonüümselt) oma läbielamistest perevägivalla ohvrina, kõrvuti seltskonnatähe Triin Tuleviga. Kohus tuvastas, et Rainer peksis oma naist pikalt, jõhkralt ja süsteemselt ning seda isegi ajal, kui naine ootas nende ühist last.

Asi päädis sellega, et Nisu karistati kokku 12 vägivallaepisoodis, muuhulgas ka Diana lapse korduva löömise eest, ja karistati kolme aasta pikkuse vangistusega, millest neli kuud tuli ära kanda reaalselt.

Rainer Nisu kommentaar „Pealtnägijale” oli toona ja on jätkuvalt lühidalt kokku võttes, et kohtuotsus on vale ja eksnaine on väljapressija.

Kolme lapse pealt oleks ta pidanud Dianale iga kuu maksma üle 500 euro. Aastaid ei maksnud ta sentigi, aga kohtuasjade kuhjumisel hakkas maksma 50 eurot lapse kohta, mistõttu formaal-juriidiliselt ei saanud öelda, et ta on elatisvõlglane.

Ühel hetkel hakkas Rainer Nisu vastaste sõnul aja venitamiseks kahtluse alla seadma isegi täiesti ilmseid fakte, nagu noorima lapse isadus, ja palus kohtul neid kontrollida.

"Ta läks kuni riigikohtuni välja, et mitte maksta elatisi neile. Aga ilmselgelt seadus on kõigi jaoks ühine ja seda tuleb järgida. Ta kaotas selle riigikohtus, talle määrati elatised peale. Siis paari kuu pärast ta andis uuesti asja kohtusse, et mõista elatised 50 euro peale igale lapsele," meenutas Diana Suun protsessi.

Nisu sõnul on see kõik vale. Ta ütleb, et eksnaine on võtnud eesmärgiks teda igakülgselt laimata, teeb politseile valekaebusi ja nõuab lapsi ettekäändeks tuues kosmilisi summasid. Eksnaise kohta ütleb ta, et naine on "julm provokaator ja manipulaator".

Taustal toimusid arengud ainsa varaga, mis Nisu nimele veel ametlikult jäänud oli. Näiteks läks 2014 alguses Nisu lapsepõlvesõbra ja äripartneri nimele tema Tallinna külje all asuv eramu. Müük toimus alla turuhinna ja Rainer jäi koos oma uue perega sinna rentnikuna edasi elama.

"See ost-müük toimus vahetult enne, kui jõustusid nii-öelda kohtuotsused, eelkõige otsus, kus tema vastu suunatud nõuded olid kõige suuremas ulatuses ehk rahalises mõttes," rääkis Diana Suuni kaitsja Alar Salu.

Kohtuvaidluses selgus, et raha maja müügi eest liikus Nisu ema pangaarvele, mis vastaspoole hinnangul tähendab, et laste elatisraha peitmisesse kaasati isegi vanaema.

Kohus pööras fiktiivse tehingu 2015 aasta lõpus tagasi ja määras Diana ja Raineri kolme ühise lapse täisealiseks saamiseni majale hüpoteegi kokku 105 000 euro ulatuses.

See oli ka üks tugevamaid juriidilisi argumente, mis tegelikult pani Nisu elatiskohustust täitma, aga ka teisi kohtuotsusest tulenevaid kohustusi.

"Ta maksab sellepärast, et hüpoteek on. Aga ta ongi ainult siis maksnud, kui ta on kohustatud olnud, kui tal ei ole enam väljapääsu," lausus Diana Suun.

Tänaseks on kõik võlad, nii lastetoetus kui hüvitis vägivalla eest ära makstud. Loo tegemise käigus rääkis "Pealtnägija" asjaga seotud kohtutäituritega ja nende kinnitusel on Nisu tänaseks oma käitumist parandanud.

Toimetaja: Priit Luts



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: