Ministeeriumi sõnul pole paljudel sadamatel reostustõrjeplaane, liidu kinnitusel on need olemas
Keskkonnaministeerium ei tea, millises reostustõrje valmiduses on rohkem pooled Eesti sadamatest, sest need pole vastavat plaani ministeeriumile esitanud. Sadamate liidu kinnitusel on aga etteheide pigem formaalne, kuna reostustõrje plaanid on sadamatel olemas ja ka ministeeriumile esitatud, ainult et plaanid valmisid enne keskkonnaministri vastavat määrust.
Ühtekokku on tasulisi teenuseid osutavaid sadamaid Eestis 103 ja kõik need peavad hindama reostusohu võimalikkust ja selle olemasolul planeerima tegevusi reostuse kiireks lokaliseerimiseks ja koristamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eesti suurematel sadamatel on need plaanid juba olemas või kooskõlastamisel. Paljudel väikestel sadamatel neid plaane pole. See võib olla seotud sellega, et ei ole täpselt teada, millised on need võimalikud teenused ja tegevused, millest reostusoht võib tuleneda. Üks põhjus võib olla ka selles, et puudub teadmine, et midagi ohtlikku võib sadamas juhtuda," selgitas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.
Sadamate liidu juht Viktor Palmet, kes ühtlasi vastutab Miiduranna sadama eest, meenutas, et kui sadamaseadust seitse aastat tagasi muudeti, siis esitasid nende liikmed uued plaanid ministeeriumile, hoolimata sellest, et vastav määrus puudus. Plaanid kiideti heaks, aga ametlikult kinnitada neid ei saanud.
Nüüd, kui eelmise aasta septembris jõustus ministri määrus, millele plaanid peavad vastama, pole õige väita, et paljudel sadamatel reostustõrje võimekus puudub.
"Formaalselt, loomulikult, kõik me oleksime pidanud oma reostustõrjeplaanid üle vaatama, panema sinna värskemad andmed ja kuupäevad ja esitama keskkonnaministeeriumile. Aga praegu öelda, et sadamatel neid reostustõrjeplaane pole, ei ole õige," rääkis Palmet.
Ka Miiduranna sadamal on uuendatud reostustõrjeplaan esitamata, aga Palmeti sõnul peaks meeldetuletuse korral kõik sadamad paari nädala jooksul paberid korda saama.
Riigi reostustõrje võimekust võiks Palmeti hinnangul suurendada Euroopa mereseõiduohutuse agentuuri loodud professionaalsete reostustõrje üksustega.
"Me peaksime ise olema aktiivsemad ja taotlema meresõiduohutuse agentuurilt toetust, et luua ka siia, Eesti- Soome-Läti piirkonda üks-kaks operatiivset üksust, mis on hästi varustatud, mille töötajad on väga hästi koolitatud ja nende operatiivsus väga kiire," arutles Palmet.
Viimane suurem reostusõnnetus juhtus 2000. aastal Muuga sadamas, kui katkisest tankerist Alambra voolas merre 250 tonni masuuti.
Toimetaja: Merili Nael