Analüütik: Brexit näitab, et EL võib olla nõrgem ja halvemas seisus kui arvasime ({{commentsTotal}})

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust lõhub pilti võimsast liidust ning näitab, et EL on nõrgem ja võib-olla ka halvemas seisus kui siiani arvati, ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. "Välisilma" stuudios kommenteerisid Brexitiga seotud teemasid professor Andres Kasekamp ja riigikogulane Igor Gräzin.

Vaid mõni aasta tagasi oli Euroopa murenemise kontekstis suurim oht Kreeka väljaviskamine euroalast. Nüüd on Ühendkuningriik esimese riigina otsustanud vabatahtlikult lahkuda Euroopa Liidust, ühisturult ning ka tolliliidust, vahendas "Välisilm".

Brittide otsuse otsene mõju Eesti majandusele pole märkimisväärne, sest Eesti eksport Suurbritanniasse moodustas mullu koguekspordist vaid 2,4 protsenti ning import 2,5 protsenti. Küll aga elab ja õpib Ühendkuningriigis rohkelt eestlasi - Briti saatkonna mitteametliku hinnangu järgi on neid ligikaudu 15-20 000, kuid tegelik arv on tõenäoliselt suuremgi. Praegu pole selge, kuidas mõjutab Brexit neid ja ka tulevikus Suurbritanniasse suunduda soovivaid kaasmaalasi. Samuti see, millised on mõjud Euroopa majandusele tervikuna ning seeläbi Eestile.

Briti peaminister Theresa May rõhutas oma Brexiti plaani tutvustavas kõnes, et referendumi sõnum oli ühene - briti rahvas soovib kontrolli riiki sisenevate inimeste arvu üle. Samas toonitas ta vajadust võimalikult kiiresti kindlustada juba Suurbritannias elavate Euroopa Liidu kodanike õigused.

"Esiteks, praegu on Ühendkuningriik Euroopa Liidu liige ja kõik õigused, mis on Euroopa Liidu kodanikel, kehtivad ka praegu. Loomulikult, ma ei hakka arutlema teise riigi sisepoliitika üle, aga ma ei ole ka kohanud tõsiseid arutelusid või nõudmisi selle kohta, et seal juba legaalselt elavaid inimesi kuidagi välja saata. Küsimus on ikkagi olnud rohkem selles, et ei oleks kellelgi automaatseid õigusi meie maale tulla," selgitas Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas.

Ühendkuningriik oma mainekate ja kõrgetasemeliste ülikoolidega on populaarne ka Eesti üliõpilaste seas. Tallinna ülikooli tudengid soovivad enim just sinna õppima minna. Viimase ajal uudised on aga seal tudeerivad eestlased murelikuks teinud. Neile saab praegu kinnitada, et juba õppivate vahetustudengite jaoks ei muutu midagi.

"Jaa, seda on meie partnerülikoolid kinnitanud, et neile tudengitele, kes juba õpivad, jäävad tingimused samaks. Protsessi keskel ei hakata midagi muutma. Alguses, kui Brexiti uudis tuli, siis osad meie üliõpilased võtsid küll ühendust, et mis neist nüüd saab, kas nad peavad tagasi tulema, aga see oli ainus konkreetne sõnum, mida välisülikoolid said neile anda," rääkis Tallinna ülikooli välisõppe peaspetsialist Maarja Lehtsaar.

May ei toonud oma kõnes paraku selgust, mil moel kavatseb valitsus tulevikus sisserännet kontrollida - kas seatakse sisse kvoodid või kuidas hakkab välja nägema töölubade süsteem.

"Ühendkuningriigi majandus, nii pangandus, finantsteenused kui ka IT-majandus, on alad, kus muutused toimuvad väga kiiresti ja kus on vaja väga kiiresti liigutada kõrgelt kvalifitseeritud spetsiifiliste oskustega tööjõudu ja on väga arusaadav, et May ei soovinud või ei suutnud siin pakkuda mingeid üksikasju, kuidas see hakkab tulevikus välja nägema," ütles Maasikas.

Samuti ei oska Tallinna ülikooli partnerülikoolid midagi rohkemat öelda, kui et loodetavasti koostöö jätkub - valitsuse konkreetseid plaane ei tea lihtsalt veel keegi. Erasmuse ehk Euroopa-sisese üliõpilaste õpirände raames on varemgi saanud vahetustudengiks minna riikidesse, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

"Erasmuse programmi Euroopa-siseses mobiilsuses osaleb ka mõni Euroopa majanduspiirkonna riik, näiteks Norra. Varasemalt oli koostöö ka Šveitsiga, aga nendega on koostöö jätkunud natuke teistel alustel, kuna nemad ei osale enam Euroopa tööjõu vabas liikumises ja tänu sellele ka Euroopa Liit enam ei rahasta liikumist Šveitsi. Aga Šveitsi riik on ise teinud sarnase programmi, kus nad ise maksavad stipendiumi nii neilt välja minevatele tudengitele kui ka sissetulevatele tudengitele," selgitas Lehtsaar.

Hariduskoostöö on üks valdkond, kus on palju selgusetust, kuid sama võib öelda palju suurema pildi kohta. Ees ootab pikk läbirääkimiste periood.

Suurbritannial võib tekkida konkurentsieelis

Ühendkuningriigil võib liidust lahkudes tekkida samas nii mõnigi konkurentsieelis, kas või tänu naela odavnemisele.

"Kui britid jätkavad seda, mida nad siiani teinud on, kui nad jätkavad mingiski kontekstis traditsiooniliselt liberaalse lähenemisega, siis see võib anda neile Mandri-Euroopa ees konkurentsieelise, sest Mandri-Euroopa peab alles selleni jõudma, et see majandusmudel, mida nad aastakümneid rakendanud on, võib-olla ei ole olnud kõige parem," arutles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Euroopa Liidu eelarvest on Ühendkuningriigist tulnud laias laastus kuuendik. Edaspidi ei soovi britid enam suuri summasid ühiskassasse panustada. Seega tuleb selle tühimiku täitmiseks leida lahendusi.

Näiteks on räägitud sellest, et mõni liikmesriik peab võib-olla rohkem maksma või näiteks kas või Eestini jõuab siis struktuuritoetusi vähem.

"Vara veel spekuleerida, aga fakt on see, et teema on äärmiselt keeruline, sest Euroopa Liidu eelarve on investeeringute eelarve. Sealt läheb halduskuludeks ainult kuus protsenti, kõik on enamasti investeeringud. Investeeringud on pikaajalised, seal on projektid, seal on kohustused, mis on peale võetud. See on väga keeruline teema," selgitas Maasikas.

Kõige üldisemalt lõhub Brexit aga pilti võimsast Euroopa Liidust.

"Eestit mõjutab see nii, et kui me vaatame Euroopa Liitu, siis Brexit annab tunnistust sellest, et Euroopa Liidust, mis pidi olema ilus, imeline, tugev ja igati fantastiline, nüüd äkki keegi oluline tahab lahkuda. See võiks olla see koht, kus Euroopa endale otsa vaatab ja küsib, miks see juhtus, ja võtab ennast kokku. Meile annab see tunnistust sellest, et Euroopa Liit on nõrgem ja võib-olla halvemas seisus, kui arvasime," ütles Peeter Koppel.

Toimetaja: Merili Nael



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: