Iva sõnul pole riigil ülevaadet, kus keegi aastani 1999 töötas ({{commentsTotal}})

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kinnitas, et inimeste tööraamatuid on vaja, kuna riigil pole ülevaadet sellest, kus keegi aastani 1999 töötas.

Sotsiaalkindlustusamet soovitab tulevastel pensionäridel üles otsida oma tööraamat ja see ametile viia.

Kaia Iva rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tööraamatude säilitamise vajadus oli teada juba 2009. aastal, mil vastav seadus jõustus. Tema hinnangul oleks pidanud sellest tol ajal rohkem rääkima.

"Mul on kahju, et toonased ministrid ei pööranud sellele tähelepanu ja ei kogutud neid andmeid kokku. Nüüd tuleb see töö meil ära teha," sõnas ta.

Iva sõnul vastab tõele, et riigil pole ülevaadet sellest, kus inimesed töötasid kuni aastani 1999. "Eesti pole kogu aeg olnud digiriik. Kuni 1999. aastani sotsiaalmaksu küll maksti, aga see ei olnud isikustatud. /.../ Meil pole võimalik maksuameti andmete põhjal teha kindlaks, kui suur on konkreetse isiku osa selles," ütles minister.

Iva selgitas, et kui inimene oma tööraamatut üles ei leia, siis tööstaaži tõestamiseks on mitu võimalust.

"Esimene võimalus on riigiarhiiv, kust saab andmeid uurida. Võib-olla on tööandjatel mingeid andmeid alles, võib-olla on kellelgi tööleping alles. Võimalus on ka tunnistada endiste töökaaslaste abil. Sotsiaalkindlustusamet on öelnud, et sellisel juhtumil oleks vaja kahte tunnistajat, kui muid materjale töötamise tõendamiseks pole. Mõni inimene on seda ka teinud," rääkis Iva.

Minister on lootusrikas, et kõik suudavad oma töötamist tõendada. "Kas mingid kahvlid tekivad, ei oska öelda. Üldiselt inimesed ise on üsna hoolsad selle tõendamisega ning isikute ja tõendite otsimisega, sest see puudutab nende pensionit," lisas ta. 

Iva kinnitas, et tööraamatute kampaania ei ole seotud valitsuse pensionireformiga. "Varasem staaž ei puuduta kuidagi kavasolevaid muudatusi. See staaž, millest räägime uute pensionimuudatustega, hakkab kogunema alles pärast 2020. aastat. Praegu räägime väga varases ajas kogutud staažist ja see siia ei puutu. Küll aga, mis on vahepeal juhtunud, on see, et sotsiaalkindlustusamet on saanud valmis digitaliseerimisvõimalused oma andmekogude jaoks ja praegu nad järjest panevad need andmed sisse," rääkis Iva.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: