Ülemkohus: Briti valitsus ei saa Brexitit parlamendi toeta käivitada ({{commentsTotal}})

{{1485254854000 | amCalendar}}

Ühendkuningriigi ülemkohus otsustas teisipäeval, et valitsus ei saa käivitada Euroopa Liidust väljumise protsessi ilma parlamendi heakskiiduta. Teemat kommenteeris "Aktuaalse kaamera" stuudios ka professor Andres Kasekamp.

Ülemkohus võttis häältega 8-3 vastu otsuse, mille järgi peab aluslepingu artikkel 50 käivitamiseks toimuma parlamendihääletus.

Suurbritannia ülemkohtu otsust oodati detsembri algusest saadik, kui neli päeva kestnud arutelu järel ülemkohtu kõik 11 liiget poolt- ja vastuargumente kaaluma asusid.

Lissaboni leppe 50. artiklit ise alustada soovinud peaminister Theresa May peab selleks parlamendi mõlemalt kojalt luba küsima, ütles keskpäeval otsuse avalikustanud ülemkohtu president lord Neuberger.

"Seega, kui Suurbritannia lahkub EL-i lepetest, siis lõigatakse ära osa Briti seadustest. Veelgi enam, Briti kodanike teatud õigusi muudetakse. Seepärast ei saa valitsus käivitada 50. artiklit ilma parlamendi volituseta," rõhutas ülemkohtu president.

Downing Street: kohtu otsus ei muuda Brexiti ajakava

Suurbritannia kavatseb alustada märtsi lõpuks kõnelusi Euroopa Liidust lahkumise üle hoolimata ülemkohtu otsusest, mille kohaselt valitsus peab selleks enne saavutama parlamendi heakskiidu, teatas Downing Street teisipäeval.

"Briti rahvas hääletas EL-ist lahkumise poolt ning valitsus viib nende otsuse ellu, käivitades artikli 50 plaanikohaselt märtsi lõpuks. Tänane kohtuotsus seda ei muuda," ütles Downing Streeti esindaja.

Briti valitsus esitab parlamendile "mõne päeva jooksul" eelnõu Euroopa Liidust lahkumise käivitamiseks, ütles Brexiti-minister David Davis hiljem.

Davis märkis, et eelnõu võimaldab valitsusel kiiresti edasi liikuda ja käivitada ametlik protsess plaanitud ajaks ehk hiljemalt märtsi lõpuks.

"Selle eelnõu eesmärk on anda valitsusele võim käivitada 50. artikkel ja alustada Euroopa Liidust lahkumist. Niimoodi britid hääletasid ja seda nad eeldavad. Parlamendil on õigus eelnõu läbi vaadata ja arutleda, kuid loodan, et keegi ei hakka takistama inimeste tahte täitmist või venitama Euroopa Liidust lahkumise protsessi," selgitas Davis.

Eelnõu peavad heaks kiitma nii parlamendi alam- kui ka ülemkoda. Problemaatiliseks kohaks võibki osutuda teiste parteide nõuded lisatingimusteks.

Opositsioonilise Tööpartei liider Jeremy Corbyn lubas toetada 50. artikli käivitamist, kuid lisas, et valitsus peab olema kogu läbirääkimiste aja vastutusele võetav.

"Et nad ei muudaks Suurbritanniat maksuparadiisiks Euroopa serval, hoiaksid elustandardeid. Meie tahame parandada elustandardeid ja kaitsta töötajate õigusi ning eriti tagada ligipääsu Euroopa turule, kuhu suundub niigi pool meie kaubavahetusest," sõnas leiboristide juht.

Toimetaja: Laur Viirand, Tarmo Maiberg

Allikas: ERR/BNS



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: