Seejuures praktika on erinev, pooled kohtutäiturid teevad üht-, pooled teistmoodi, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Kaks korda vangis istunud ja lõpuks sisuliselt tänavalt üles korjatud Mart [nimi muudetud] on üks umbes 40 kliendist, keda Pärnus tegutsev MTÜ Pesapuu järjele aitab.

Mardi ja tema saatusekaaslaste võlgu harutades märkasid nõustajad, et kohtutäiturite töös näib olevat süsteemne viga. Et asjast aru saada, tuleb alustada ABC-st.

Laias laastus koosneb täituri tasu kolmest komponendist. Esiteks, täitemenetluse algatamise tasu, mis on umbes kakskümmend eurot. Veel on täitekulud, mis on raamatupidamislikud kulud (kirjade saatmiste eest, mingisuguste teatud tegevust eest) ja kolmandaks on kohtutäituri põhitasu, mis kohtutäitur saab n-ö tulemustasuna selle eest, kui ta on võla sisse nõudnud.

Võlgadel on seaduses ette nähtud aegumistähtaeg. Kõige kiiremini – nelja aastaga – aeguvad väärteotrahvid. Ehk kui nelja aastaga trahvi kätte ei saa, tuleb see ära unustada. "Pealtnägija" loo oluline nüanss on, et isegi kui rahatrahv aegub, siis kohtutäituri tasud mitte.

Kui kohtutäituri tasu komponendid number 1 ja 2 on sisuliselt fikseeritud, siis seaduses seisab, et komponent number 3 ehk täpse nimetusega täituri põhitasu sõltub summast, mis õnnestub tagasi saada. Seaduses on isegi antud vastav tabel.

Aga mis saab siis, kui sisse nõuti null eurot?

Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa leiab regulatsioonile tuginedes, et juhul, kui põhinõuet nõutakse sisse 0 eurot, siis ei peaks olema õigust ka põhitasule.

Kui peategelane Mart mullu Pesapuu võlanõustajate juurde jõudis, oli tema võlakoorem esmapilgul ligi 2000 eurot. Kui sealt aegunud asjad maha saadi, jäi alles 1500.

Vaieldav täituri põhitasu moodustab sellest omakorda umbes 300 eurot. Vaheks on see, kas ta on 1500 eurot võlgu või on tal 1200 euro eest võlga. Kolmsada eurot on uuesti jalgu alla saava mehe jaoks juba mitme kuu üüriraha.

MTÜ-l Pesapuu oli kokku paarkümmend klienti, kellel aegunud trahve, aga pooltel küsib täitur põhitasu, pooltel mitte. Seega läinud sügisel pöördus ühing Kohtutäiturite Koja poole, et asjast sotti saada. Vastus oli, et seaduse tõlgendus on, et kui sissenõutud rahasumma on null, siis sellega proportsionaalne kohtutäituri tasu on ka null.

Võiks arvata, et katusorganisatsiooni juhised on tsunfti liikmetele norm - aga ei. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse esimees Janek Pool ütleb, et iga täitur vastutab oma tegevuse eest ise ja koda millekski sundida ei saa.

20 aastat kohtutäiturina töötanud ja viimased kuus aastat koja juhtimises osalenud Janek Pooli sõnul on seadus justkui suhteliselt selge, teisalt kohtud teinud mitu teistsugust otsust. Keerulise jutu lühike resümee on, et igal täitur võib ise otsustada, kas küsib põhitasu või mitte. Kui ta seda küsib, tuleb seda aga põhjendada.

Näiteks Pool ise, kelle praksis on Viljandis, sellises olukorras, kus sisse ei õnnestunud midagi nõuda, põhitasu ei küsi. Ta leiab, et pole mõtet hakata vaidlema seal, kus talle sellest mingisugust olulist tulu ei teki. "Hindan oma aega oluliselt rohkem."

Samas on Pool seisukohal, et isegi kui midagi sisse nõuda ei õnnestunud, ei saa väita, et täitur tööd pole teinud ning tasustamata jätmine ei tundu ka õiglane.

"Minul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui seadus detailselt selgitaks lahti, kuidas tuleb kohtutäituri tasu võtta. Täna seda ei ole," lausus Pool.

Gunnar Vaikmaa justiitsministeeriumist lubab, et vajadusel tuleb kokku töögrupp, tehakse analüüs ning võimalik, et sellest sünnib lõpuks mingi seadusemuudatus.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimehe Mati Kadaku kommentaar:

"Kohtutäiturid ametiisikutena ei erine üksikute ebaselgelt kirjutatud seaduse sätete tõlgendamisel maksuametnikest, politseinikest, prokuröridest või sama astme kohtunikest, kes kõik kasutavad üht seadust kuid näevad tõde üksikutes sätetes erinevalt.

Tasu väljamõistmisel lähtub kohtutäitur seadusest ja riigikohtu lahenditest. Seadus sätestab üheselt, et sissenõutavale võlgnevusele lisandub alati menetluse algatamise tasu ja põhitasu. Harvematel kordadel ka täitekulu või lisatasu.

Aegumine ei too endaga kaasa automaatselt kohtutäituri tasu annulleerimist. Riigikohus on oma 2011. aasta lahendis märkinud, et aegunud menetlustes on kohtutäituril õigus tasu nõudele.

Igas demokraatlikus õigusriigis on normaalne, et riigi kodanik omab tõe väljaselgitamiseks õigust pöörduda kohtu poole. Eesti on vaieldamatult õigusriik ning kohtus õiguse väljaselgitamine on põhiseaduslik õigus. Kui isik leiab, et kohtutäitur on seadust rikkunud, tuleb kasutada kaebemenetluse õigust täitemenetluses ning kui ka siis kohtutäituri seisukoht ja kaebaja seisukoht ei ühti, võib kaebaja edasi kohtusse selgituse saamiseks pöörduda.

Kohtutäitur lähtub tasu väljamõistmisel ja ka muude toimingute tegemisel seadusest. Seadus on üks, aga esineb juhtumeid, kus ebaselgelt kirjutatud seaduse säte saab sama ametimeeste seas erineva tõlgenduse.

Kohtutäituri tasusüsteem on keeruline ja muutus veel segasemaks käesoleva aasta jaanuarist. Ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koda seisab jätkuvalt selle eest, et tasu väljamõistmine oleks iga riigis elava isiku jaoks üheselt arusaadav ja mõistetav."