"Pealtnägija": kohtutäiturite tulemustasus on peidus põhimõtteline vastuolu ({{commentsTotal}})

Eestis on kümneid tuhandeid pikaajalisi võlgnikke, kuid nüüd selgub, et neid taga ajavate kohtutäiturite tasudes on peidus põhimõtteline vastuolu: kui täitur ei suuda midagi sisse nõuda, kas sellelt tohib võtta tulemustasu?

Seejuures praktika on erinev, pooled kohtutäiturid teevad üht-, pooled teistmoodi, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Kaks korda vangis istunud ja lõpuks sisuliselt tänavalt üles korjatud Mart [nimi muudetud] on üks umbes 40 kliendist, keda Pärnus tegutsev MTÜ Pesapuu järjele aitab.

Mardi ja tema saatusekaaslaste võlgu harutades märkasid nõustajad, et kohtutäiturite töös näib olevat süsteemne viga. Et asjast aru saada, tuleb alustada ABC-st.

Laias laastus koosneb täituri tasu kolmest komponendist. Esiteks, täitemenetluse algatamise tasu, mis on umbes kakskümmend eurot. Veel on täitekulud, mis on raamatupidamislikud kulud (kirjade saatmiste eest, mingisuguste teatud tegevust eest) ja kolmandaks on kohtutäituri põhitasu, mis kohtutäitur saab n-ö tulemustasuna selle eest, kui ta on võla sisse nõudnud.

Võlgadel on seaduses ette nähtud aegumistähtaeg. Kõige kiiremini – nelja aastaga – aeguvad väärteotrahvid. Ehk kui nelja aastaga trahvi kätte ei saa, tuleb see ära unustada. "Pealtnägija" loo oluline nüanss on, et isegi kui rahatrahv aegub, siis kohtutäituri tasud mitte.

Kui kohtutäituri tasu komponendid number 1 ja 2 on sisuliselt fikseeritud, siis seaduses seisab, et komponent number 3 ehk täpse nimetusega täituri põhitasu sõltub summast, mis õnnestub tagasi saada. Seaduses on isegi antud vastav tabel.

Aga mis saab siis, kui sisse nõuti null eurot?

Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa leiab regulatsioonile tuginedes, et juhul, kui põhinõuet nõutakse sisse 0 eurot, siis ei peaks olema õigust ka põhitasule.

Kui peategelane Mart mullu Pesapuu võlanõustajate juurde jõudis, oli tema võlakoorem esmapilgul ligi 2000 eurot. Kui sealt aegunud asjad maha saadi, jäi alles 1500.

Vaieldav täituri põhitasu moodustab sellest omakorda umbes 300 eurot. Vaheks on see, kas ta on 1500 eurot võlgu või on tal 1200 euro eest võlga. Kolmsada eurot on uuesti jalgu alla saava mehe jaoks juba mitme kuu üüriraha.

MTÜ-l Pesapuu oli kokku paarkümmend klienti, kellel aegunud trahve, aga pooltel küsib täitur põhitasu, pooltel mitte. Seega läinud sügisel pöördus ühing Kohtutäiturite Koja poole, et asjast sotti saada. Vastus oli, et seaduse tõlgendus on, et kui sissenõutud rahasumma on null, siis sellega proportsionaalne kohtutäituri tasu on ka null.

Võiks arvata, et katusorganisatsiooni juhised on tsunfti liikmetele norm - aga ei. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse esimees Janek Pool ütleb, et iga täitur vastutab oma tegevuse eest ise ja koda millekski sundida ei saa.

20 aastat kohtutäiturina töötanud ja viimased kuus aastat koja juhtimises osalenud Janek Pooli sõnul on seadus justkui suhteliselt selge, teisalt kohtud teinud mitu teistsugust otsust. Keerulise jutu lühike resümee on, et igal täitur võib ise otsustada, kas küsib põhitasu või mitte. Kui ta seda küsib, tuleb seda aga põhjendada.

Näiteks Pool ise, kelle praksis on Viljandis, sellises olukorras, kus sisse ei õnnestunud midagi nõuda, põhitasu ei küsi. Ta leiab, et pole mõtet hakata vaidlema seal, kus talle sellest mingisugust olulist tulu ei teki. "Hindan oma aega oluliselt rohkem."

Samas on Pool seisukohal, et isegi kui midagi sisse nõuda ei õnnestunud, ei saa väita, et täitur tööd pole teinud ning tasustamata jätmine ei tundu ka õiglane.

"Minul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui seadus detailselt selgitaks lahti, kuidas tuleb kohtutäituri tasu võtta. Täna seda ei ole," lausus Pool.

Gunnar Vaikmaa justiitsministeeriumist lubab, et vajadusel tuleb kokku töögrupp, tehakse analüüs ning võimalik, et sellest sünnib lõpuks mingi seadusemuudatus.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimehe Mati Kadaku kommentaar:

"Kohtutäiturid ametiisikutena ei erine üksikute ebaselgelt kirjutatud seaduse sätete tõlgendamisel maksuametnikest, politseinikest, prokuröridest või sama astme kohtunikest, kes kõik kasutavad üht seadust kuid näevad tõde üksikutes sätetes erinevalt.

Tasu väljamõistmisel lähtub kohtutäitur seadusest ja riigikohtu lahenditest. Seadus sätestab üheselt, et sissenõutavale võlgnevusele lisandub alati menetluse algatamise tasu ja põhitasu. Harvematel kordadel ka täitekulu või lisatasu.

Aegumine ei too endaga kaasa automaatselt kohtutäituri tasu annulleerimist. Riigikohus on oma 2011. aasta lahendis märkinud, et aegunud menetlustes on kohtutäituril õigus tasu nõudele.

Igas demokraatlikus õigusriigis on normaalne, et riigi kodanik omab tõe väljaselgitamiseks õigust pöörduda kohtu poole. Eesti on vaieldamatult õigusriik ning kohtus õiguse väljaselgitamine on põhiseaduslik õigus. Kui isik leiab, et kohtutäitur on seadust rikkunud, tuleb kasutada kaebemenetluse õigust täitemenetluses ning kui ka siis kohtutäituri seisukoht ja kaebaja seisukoht ei ühti, võib kaebaja edasi kohtusse selgituse saamiseks pöörduda.

Kohtutäitur lähtub tasu väljamõistmisel ja ka muude toimingute tegemisel seadusest. Seadus on üks, aga esineb juhtumeid, kus ebaselgelt kirjutatud seaduse säte saab sama ametimeeste seas erineva tõlgenduse.

Kohtutäituri tasusüsteem on keeruline ja muutus veel segasemaks käesoleva aasta jaanuarist. Ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koda seisab jätkuvalt selle eest, et tasu väljamõistmine oleks iga riigis elava isiku jaoks üheselt arusaadav ja mõistetav."

Toimetaja: Priit Luts



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: