Vabaõhumuuseumis meenutati pärisorjusest vabastamist ({{commentsTotal}})

Vabaõhumuuseumis tähistati ajaloolise taaslavastusega 200 aasta möödumist Eestimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise väljakuulutamisest.

Sutlepa kabelis etendati ajaloolist jumalateenistust ja kanti ette talupoegade pärisorjusest vabastamise käsk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vabaõhumuuseumis pärisorjuse kaotamise teemal loengu pidanud õigusajaloolane Toomas Anepaio ütles, et saksa ajalookirjutuse järgi koosnes talurahva vabastamine erinevatest etappidest, millest viimane toimus Eestis 1889. aastal.

"Ametlikult ja akadeemilise ajalookirjutuse järgi on asi selge - 1816 või siis Liivimaal 1819. Aga kui me vaatame meie ajalookirjutust, ega me ei ole ju seniajani selgeks saanud, mis asi see pärisorjus tegelikult on. Ehk teisisõnu, meil on olukord, et me teame väga hästi, millal me vabaks saime, aga me ei tea, millest me vabaks saime. Ja ajalookirjutuses on võimalikud ka teistsugused lähemised," selgitas ta.

"Näiteks kui vaadata saksa ajalookirjutust, siis teooria kohaselt koosneb talurahva vabastamine viiest erinevast etapist ja see, mida meie peame pärisorjuse kaotamiseks, on ainult esimene etapp - see on isikliku sõltuvuse kaotamine, aga sellele lisanduvad siis veel talude kruntimine, teoorjuse kaotamine, maa väikeeraomandi kujunemine ja seisuslik patrimoniaalse politsei- ja kohtuvõimu kaotamine, mis Eestis toimus alles 1889. Et tegelikult me võime ka küsida - kes lasi Eesti talupojad vabaks, kas Aleksander I või Aleksander III," lisas Anepaio.

Toimetaja: Laur Viirand



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: