Gripiravimid on vahepealsest varude täiendamisest hoolimata taas otsakorral ({{commentsTotal}})

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestunute arv kasvab ja kuigi gripivaktsiini toodi Eestisse rohkem kui varasematel aastatel, on see otsas ning otsakorral on ka gripiravimid.

Eelmisel nädalal haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sealhulgas grippi 6600 inimest, nädal varem 6300. Seekordne gripihooaeg on mitmes mõttes varasematest erinev. See algas varem kui tavaliselt ehk juba detsembris, mitte jaanuari lõpus ja eelmise nädala lõpuks oli gripi tõttu surnud 20 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need surmajuhud on meil registreeritud juba jaanuari keskpaigaks, kui tavaliselt varasematel aastatel tulevad sel ajal meil alles esimesed juhud," ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Eesti keskmine haigusjuhtude arv 100 000 inimeste kohta on 502. Sellest enam ehk üle 700 haigusjuhu 100 000 inimese kohta oli Läänemaal, Viljandimaal ning Ida-Virumaal ja Narvas. Terviseameti andmeil levib üks A-gripi viirus.

Perearst Le Vallikivi sõnul on sel aastal gripp agressiivsem ja gripihooaeg on ilmselt alles alanud. "Grippi on praegu väga palju, ma isegi ei mäleta eelmiste hooaegade põhjal, et grippi oleks nii palju olnud juba jaanuaris. Aga ma siiski kardan, et need on alles õied. Eestis traditsiooniline gripihooaeg läheb lahti ikkagi veebruari- ja märtsikuus," nentis arst.

Vallikivi sõnul kestab gripp nädala, kui ei teki tüsistusi.

"Tavaliselt on gripi puhul päris kõrge palavik - me räägime 38, 39, isegi 40 kraadi. Üpris iseloomulik on ka väga halb enesetunne, kõik kohad valutavad - lihasvalu, kondivalu. Enamasti on ülemistele hingamisteedele iseloomulikud sümptomid üpris tagasihoidlikud," kirjeldas ta.

Praegust gripihooaega iseloomustab Vallikivi sõnul haiglaravi vajavate tüsistuste rohkus, nagu hingamispuudulikkus või kopsupõletik. Halvemal juhul võivad erinevad organid üles öelda. Karm gripihooaeg tähendab, et gripiravim Tamiflu on otsa lõppemas.

"Ma tean, et viimane kogus Tamiflud toodi ravimiameti andmetel Eestisse 16. jaanuaril, seda oli umbes 4000 doosi ja see on tänaseks hulgimüügist kõik otsas, see on jaemüüki laiali jaotatud ja nagu ma aru olen saanud, on ka apteeke, kus seda ravimit veel saada võib, väga vähe, tuleb otsida tikutulega," sõnas Saluri.

Ravimiametist kinnitati, et mõningane Tamiflu varu on olemas veel suurematel haiglatel ja varu saab ümber jagada.

"Järgmine nädal toob hulgimüüja täiendava koguse Tamiflud, mis peaks olema siis umbes 4000 pakendit. See on umbes pool eelmisel hooajal kulunud kogusest. Ja sealt edasi juba täiendav kogus peaks tulema veebruari lõpus," lausus ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. 

Koos terviseametiga otsitakse teistest riikidest võimalusi leidmaks lisaravimit veel sel nädalal. Otsas on ka gripivaktsiin. Kuigi sel aastal vaktsineeris end varasemast rohkem inimesi, on vaktsineeritud vaid kaks protsenti elanikkonnast. Uut gripivaktsiini Eesti enne sügist ei saa.

Toimetaja: Karin Koppel



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: