Reinsalu peab sisekaitseakadeemia Narva viimist kõrgest hinnast hoolimata mõttekaks ({{commentsTotal}})

Justiitsminister Urmas Reinsalu leiab koalitsioonikaaslaste leigest suhtumisest ja ettevõtmise kulukusest hoolimata, et sisekaitseakadeemia tuleks Narva kolida.

Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale on kirjas koalitsioonileppes, kuid nüüd ütlevad nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond, et leppes ei olnud määratletud, millised akadeemia üksused ja mil määral Narva kolivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siseministeeriumis valminud analüüs ütleb, et sisekaitseakadeemia täies mahus kolimine oleks riigile väga kulukas ja mõttekam oleks ehitada Narva vaid üks selle osa ehk praktikabaas.

"Minul ei ole kunagi olnud midagi selle vastu, et sisekaitseakadeemia üks osa oleks Ida-Virumaal, aga me peame reaalselt otsa vaatama eelarvelistele vahenditele. Peame reaalselt otsa vaatama ajaperspektiividele, millises osas neid finantse on võimalik kasutada," ütles siseminister Andres Anvelt (SDE).

Ka endine siseminister, Reformierakonna esimees Hanno Pevkur leiab, et terve akadeemia Ida-Virumaale kolimine ei tundu väga mõistlik mõte.

Reinsalu ütles aga, et akadeemia Ida-Virumaale kolimises on valitsusliit kokku leppinud ning Eesti riiki peab Ida-Virumaal rohkem olema. "See on tõsine probleem, milline on lõimumise tase Ida-Virumaal, ja kahtlemata on see oluline ka julgeoleku aspektist," põhjendas ta. "Kriitika, mis tuleb selle idee vastu, näitab et käsitleme Ida-Virumaad ikkagi mingisuguse piirkonnana, kus selline keskne asutus ei võiks paikneda, ja ma olen sellele kategooriliselt vastu".

Uue sisekaitseakadeemia rajamine maksaks 62 miljonit eurot ja vaid praktikabaasi loomine Narva veidi üle kahe miljoni euro. Reinsalu ütles aga, et numbrid sõltuvad ka tegijast. Justiitsministeeriumi uuring näitab tema sõnul, et tegelikult jäävad summad samasse suurusjärku.

"Selge on ka see, et Tallinna õppebaas on amortiseerunud ja vajab investeeringuid ning oluline osa Euroopa Liidu vahenditest on olemas," sõnas ta.

Minister leiab, et kui tahame, et Eesti riik oleks ka teistes piirkondades väljaspool Tallinna, ei ole see üksnes Ida-Virumaa küsimus, kuid kahtlemata on Ida-Virumaal ka julgeoleku- ja lõimumispoliitiliselt eriline koht ja mõtet ei ole teha teeseldud tehingut, kus tegelikkuses paikneksid enamik töötajaid ikkagi pealinnas.

"Otsus peab olema tegelik ja jutt on käinud Tallinna-keskse õppekompleksi viimisest Narva," kinnitas ta ja lisas, et ministeeriumi tellitud ekspertanalüüside kohaselt ei ole küsimus selles, kas meil läheb lõimumisega olukord Ida-Virumaal paremaks, vaid selles, kuidas see olukord hullemaks ei läheks.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles eelmisel nädalal sama teemat Vikerraadiole kommenteerides, et koalitsioonileppe lauses "Viime sisekaitseakadeemia Narva" ei määratletud, mitu kadetti Narva õppima asub ja mis saab seejuures teistest üksustest.

Gamzejev: ainult praktikabaasi kolimine tähendaks inimestele puru silmaajamist

Ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev on seda meelt, et ainult akadeemia praktikabaasi kolimine Narva tähendaks valitsuse antud sõna murdmist.

"Kindlasti ootused on suured, sest iga uus avalik asutus, mis Ida-Virumaale juurde tuleb, annab kohalikule elule hoogu juurde ja kohalike noorte jaoks tekib siia juurde uus võimalus õppimiseks, mis jällegi hoiab arvestatava osa inimesi siit ärakolimast ja pluss muude inimeste juurdetulek siia. See kõik mõjuks Ida-Virule positiivselt," usub Gamzejev.

Praktikabaasi variant tundub talle ideest loobumisena ja inimestele puru silmaajamisena.

"Samamoodi võib kirjutada, et toome vabariigi valitsuse Narva ja siis ütleme, et tõimegi, sest maavalitsus on ju Ida-Virumaal olemas. See poleks lubaduse täitmine, vaid oma sõnade söömine ja see ei jätaks valitsusest head muljet," nentis ta.

Narva linnapea Tarmo Tammiste sõnul ei saa Narva linna tulevikuplaane sisekaitseakadeemia kolimisega siduda, sest see ei sõltu linnast.

"Ütlen veelkord: see oleks tore, kui see toimuks, kuid kui see ei toimu, eksisteerib Narva linn kindlasti ka ilma selleta edasi. Kuid see oleks olnud ilus žest riigi poolt, kes pidevalt räägib, kuidas oleks vaja tuua riiki rohkem Ida-Virumaale ja Narva sealhulgas," tõdes linnapea. 

Toimetaja: Karin Koppel



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: