Eestlanna USA-s: meie süürlastest pereliikmed saadeti piirilt tagasi
Ameerikas elavate süürlased olid migratsioonikeelust kuuldes šokis, sest presidendivalimiste kampaanias paistis Donald Trump olevat Süüria küsimuses paindlikum kui Hillary Clinton. Ameerikas elav eestlanna Kairi Elisabeth Isse, kes on abielus süürlasega, tunneb ebaõiglust, et tema rohelise kaardi omanikuna saab suvel Eestisse tulla, tema USA kodanikust ämm aga USA-st poliitika karmistamise hirmu tõttu lahkuda ei julge.
"Migratsioonipiirang tuli plahvatusena kõige muu hämmastama paneva otsa ja rahvas endiselt seedib seda, et aru saada, mis toimus. Kuulda oli jutte seina ehitamisest, aga sellisest piirangust mitte."
2001. aastal otsustasid Isse mehe sugulased, et tahavad oma tütrele Ameerikasse järele tulla, aga kindlasti kasutades selleks seaduslikke võimalusi. Algasid lõputuna näivad ankeetide ja dokumentide täitmised, viisaintervjuudel käimised, tasutud said maksud ja reisitud ka Liibanoni ning Jordaaniasse, et viisad kätte saada. Heatahtlikkuse tõestamiseks pandi viimase nõudena pangakontole ka arvestatav summa raha, et tõestada: me saame Ameerikasse tulles ise hakkama ja ei ole teie riigile koormaks.
Kahe kuu eest selgus, et nüüd on mees ja naine kõik tingimused täitnud ning lootus oma 14-aastast lapselast esimest korda päriselt näha oli saamas reaalsuseks. Nende õnnetuseks jõudis 14 tundi kestnud reis USA-sse täpselt sel päeval, mi Trump oma kurikuulsa migratsioonikorralduse allkirjastas. Nad jäid paar tundi hiljaks. Piirikontroll ei lubanud süürlasi riiki ning nad alustasid taas reisi koju.
Isse, eks andis intervjuu Raadio 2 saatele "Agenda" ei räägi sellest tohutu traagikaga, küll aga rõhutab ta mitmeid kordi: süürlastele - ja ka talle endale - on jäänud täiesti arusaamatuks, millele baseerus Trumpi otsus just seitsme riigi kodanike sissepääsu Ameerikasse piirata. Isse mehe sugulased, kes piirilt tagasi saadeti, olid muuseas õigeuskliku kiriku liikmed.
"Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida."
Asja teeb süürlaste jaoks segasemaks veel see, et suur osa neist toetas just Trumpi, sest Hillary Clinton väljendas resoluutselt, et ei toeta Bashar al-Assadi juhtud Süüriat. Vähe sellest, et alates araabia kevade algusest ehk 2011. aastast ei ole kodumaalt väljaspool elavatel süürlastel adekvaatset infoallikat, tegutseb valitud riigipea nüüd ootamatult ja arusaamatult. "Enam ei ole ühtki kanalit mida uskuda," ütlevad nad.
Aga infoväljade vahel eksinuna tunneb end ka Isse. "On tunne, et ma hakkan hulluks minema. Kas tõesti ma ei saa enam enda silmi ja kõrvu uskuda?" Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja valitsuse infoväljade kattuvuskohas on tekkimas tunne, et enda arusaam, mälu ja mõistmine hakkavad alt vedama. Isse sõnul hammustavad inimesed valitsuse manipulatsioonivõtted, millega püütakse inimesed kõiges kahtlema panna, enamasti läbi. "Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida." Probleem jääb aga endiselt - millistest kildudest ja kuidas panna kokku usaldusväärne infopilt?
Trumpi migratsioonipoliitika tekitab endiselt segadust, sest ametnikud ei ole päris hästi aru saanud, millele ja kellele keelud täpselt kehtivad. Keeldu suhtutakse aga erinevalt.
Ühelt poolt tuleks Isse sõnul meeles pidada, et USA ongi immigrantide loodud riik ja olgugi, et lipu tõmbasid vardasse kristlased, käis sellega kaasas lause, et kõik inimesed on üks rahvas, võrdsete õiguste ja võimalustega. "Sel juhul on Trumpi migratsioonipoliitika täiesti eba-Ameerikalik," märgib Isse.
Teiselt poolt leiavad konservatiivsed kristlased, et igal riigil on end õigus kaitsta. "Kuidas see ütluski oli: ükski heategu ei jää karistuseta," täpsustab Isse ja sõnab, et mõistab ka konservatiivide retoorikat. Ameerika on juba inimesi väga palju aidanud, paraku on piiridel ja immigratsiooni teemas asjad käest läinud ja riiki lubatakse ka neid, kes on USA heaolu vastu, kelle eesmärk on Ameerika ühiskonda hävitada. Et asjad korda teha, tuleb piiridel korra kõik seisma panna ja seejärel kord luua, mis võtab kõik muidugi määratu aja. Seega küsitakse: miks te Trumpi lõpuni ei kuula?
"Tõepoolest on kristlased ka sedameelt, et moslemite riiki tulekut piiratakse, sest peljatakse Suurbritannias ja Euroopas juhtunut, mil moslemid dikteerivad tugevalt seda, milline peaks olema koolitoit, kas kiriku välisseintel olevad kristlikud sümbolid riivavad neid jmt," vahendas Isse konservatiivide mõttekäiku.
Süürlasega abiellunud Isse ei tunne, et tema uue pere päritolu kuidagi probleemi valmistaks.
Kogu maailm tegeleb Süüriaga, kuid süürlastega ei tegele keegi
Isse selgitab, et süürlaste silmis pole maailm meediakajastuste kaudu koduriigi asjadest õigesti aru saanud. Kui kõik araabia kevadest algas, rõõmustas lääne maailm taaskordse araabiamaade türanni kukkumise üle.
Süüriasse jäänud pereliikmed võtsid aga Isse perega ühendust ja küsisid: miks te ei aita meid, vaid hoopis neid, kes on toodud siia maale võitlema? Ameerikas olijad mõistsid, et pilt, mis avaneb kohalike juttude läbi, on sootuks teine, kui see, mida üleilmsetest lehtedest lugeda. Sealtpoolne info vahendas, et esimesed võitlejad, kes mässu alustasid, olid Liibüast ja Saudi Araabiast, mitte Süüriast. Seejärel kaasati opositsioonis olevad süürlased, sealt edasi liikus asi lumepalliefektina.
Meedia aga kajastas vaid kõige õnnetumasse olukorda sattunuid, millest tehti ebaõnnestunult üldistus kogu riigile.
"Kui igal riigil peaks olema õigus end kaitsta - kuhu jäi Süüria õigus ja võimalus seda teha? Miks tulevad riiki sõdijad Liibüast ja Saudi-Araabiast?" vahendab Isse süürlaste mõtteid, kelle jaoks oli Bashar al-Assad inimene, kes soovis sissetungijaid peatada.
Tema isa võiks küll türanniks pidada, kuid Bashar al-Assad lõi üha enam reegleid, mis näitasid, et riiki liigub liberaalsema ühiskonnakorralduse poole. Isse meenutab näidet vabamast Süüriast. 2001. aastal, kui ta Süüriat külastas, pakkis ämm talle igaks juhuks ujuma minekuks kaasa pikad kleidid. "Tema õed lõikasid mu kleidid kõik lühikeseks ja küsisid, et kas ma olen loll peast; miks ma nii peaks käima?"
Bashar al-Assadi võimu ajal kadus ka kohustus ülikoolides hijabi kanda. Sunni-moslemitele aga liberaalne suund ei sobinud, mis tähendas uut rahutut ja mässumeelset seltskonda, kes tahaks justkui riigi paarsada aastat arengus tagasi viia, mitte vabaduse nimel võidelda. "Samas aitab Ameerika Saudi Araabiat ja Katari, kuigi seal on lubatud naised kividega surnuks loopida," märgib Isse. Seega taandub süürlaste kogemus küsimusele: mis see on, mida lääne riigid meilt saavad, et nad järjekindlalt olukorda sekkuda tahavad?
Toimetaja: Greete Palmiste
Allikas: Agenda