Kaunissaare: 80 protsenti Rail Balticu kaubamahtudest peaks tulema üle maanteelt ({{commentsTotal}})

Rail Balticu koordinaator majandusministeeriumis Kristjan Kaunissaare selgitas, et täiendavad kaubamahud Rail Balticu trassile peaksid tulema praegu maanteel liikuvate kaubamahtude pealt.

"Me oleme arvestanud, et umbes 80 protsenti raudteel veetavast kaubast tuleb üle maanteelt," märkis ta "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Geograafilises plaanis peaks täiendavad kaubamahud tulema tema sõnul Soomest ja Loode-Venemaalt.

Tänase seisuga pole teada, millises mahus rahastab Euroopa Liit Rail Balticu projekti alates aastast 2021. Kaunissaare selgitas, et teisipäeval allkirjastatud kokkuleppe kohaselt eeldavad Balti riigid, et Rail Balticut finantseeritakse samades proportsioonides seni saadud toetustega. Kui rahastamine märkimisväärselt väheneb, pole Kaunissaare sõnul välistatud ka projektist loobumine.

"See leping ise näeb ette ka võimaluse kolmel Balti riigil koos teatavatel juhtude maha istuda ja rääkida läbi, mis projektist edasi saab, kui näiteks rahalise toetuse summad peaksid märgatavalt vähenema. See tähendab kas Rail Balticu rajamise ajalist pikendamist või äärmisel juhul ka seda, et kõik kolm riiki otsustavad, et nad ei jätka Rail Balticu rajamisega," rääkis Kaunissaare.

Ta selgitas, et Euroopa Liidu määrus ütleb, et üleeuroopalise transpordivõrgustiku põhivõrk peaks olema välja ehitatud aastaks 2030, kuid Rail Baltic oleks tema sõnul mõistlik rajada 2026. aastaks.

"See tähendab, et meil on nelja-aastane reserv, millega saame edasi minna. Selge on see, et Rail Balticuga venitamine tähendab potentsiaalsete kaubavoogude mittetäitumist ja ka majandusliku kasu saamise mittetäitumist. Kindlasti oleks mõistlik Rail Baltic rajada ning operatsioonidega alustada 2026. aastal," rääkis Kaunissaare. 

Eksperdid on kaubavoogude osas eriarvamusel

Majanduseksperdid on eriarvamusel küsimuses, kas tulevikus mööda Rail Balticut veerevad kaubavood on piisavad, et hiigelprojekt end ära tasuks. Loodetakse nii Soomest kui ka Venemaalt ja Aasiast tulevate kaupade peale.

Transiidikeskuse juht Erik Laidvee usub, et loodetud kaubavood Soomest tulemata ei jää.

"Näiteks oleme Soome ekspediitoritelt saanud tagasisidet, kus nad ütlevad, et Rail Baltic on nende jaoks kõige enam oodatud raudteeprojekt üldse. Meile annab see küll kindlust, et strateegiliselt on see asi õige," ütles Laidvee.

Soome kaupadele võiks lisanduda kaubavood ida poolt.

"Rail Balticu pluss on see, et saavutatakse multimodaalsus ehk on võimalik Vene raudteelt tõsta kaupa ümber Euroopa raudtee laiusele. Meie uuringud näitavad, et hästi suur kaubakogus on tulemas ka Aasia suunalt, sealhulgas Hiinast," rääkis Laidvee.

Transiidiekspert Raivo Vare on Rail Balticu tasuvuse suhtes skeptilisem.

"Teoreetiliselt võimalik, aga see nõuab täiendavaid jõupingutusi, mis seonduvad sellega, et tuleb luua tingimused, et kaubavedajatel oleks mõttekas seda vedu teostada Rail Balticul. Kõige lihtsam lahendus, millele on olemas Euroopas ka mängureeglistik, on rekkade platvormidele panek ja pikkade distantside läbimine platvormidel," arutles Vare.

Ettevõtja Indrek Neivelt kirjutas Eesti Päevalehes, et kui soomlased kaubakoguseid ei garanteeri, siis juhtub nii, et ehitame naabrite kauba vedamiseks raudtee ja hakkame sellele ise peale maksma.

Mingit riiklikku garantiid Soomelt tarnete osas loota ei ole.

"Soome ei taga kindlasti mingeid kaubavoogusid sellele raudteele, kuid usume muidugi, et need operaatorid ja logistikafirmad, kes sellest raudteeühendusest kasu saaksid, kasutaksid seda. Kuid mingeid garantiisid me muidugi anda ei saa," ütles Soome transpordiministeeriumi nõunik, Soome vaatleja Rail Balticu ühisfirma nõukogus Lassi Hilska.

Ta ütles, et Läänemere-äärstesse riikidesse jääb ka edaspidi soodsamaks vedada kaupa meritsi. Mis puudutab aga vedusid kaugemale Euroopasse, siis pakub Rail Baltic soomlastele kindlasti huvi.

Raudtee ehitamiseks palgatakse töökäed kohapealt

Rail Balticu rajamine annab tõenäoliselt palju tööd Eesti ehitajatele. Kuigi niivõrd suur projekt eeldab rahvusvahelist hanget, palkaks ka välismaine peatöövõtja enamiku töökätest kohapealt, usub Tallinna tehnikaülikooli professor Tiit Metsvahi.

Rail Balticu Eesti valdusettevõte kuulutab ehituse projekteerimise hanked välja ilmselt järgmise aasta alguses.

Kui 2018. aasta alguses kuulutatakse välja projekteerimise hanked, siis aastatel 2019-2010 päris ehituse enda hanked. Seda eeldusel, et kõik läheb Rail Balticu Eesti valdusettevõtte plaanide järgi.

Mullu suvel algatas Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) uuringu, et selgitada välja, kust ja kuidas leida raudtee-ehituseks piisavalt maavarasid ehk liiva ja kruusa. Tulemused selguvad lähiajal.

"Kui me oleme saanud selle tulemuse, siis omakorda me saame selle põhjal kujundada kogu ehituslogistika ehk selle, kust me hakkame ehitama, kus saab ladustada materjale, milliste lõikude kaupa me ehitame jne," selgitas Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav.

Praegu pannakse paika raudtee lõplikku trassi ning koos sellega koostatakse eelprojekti, mis näitab, kui kõrgel raudtee erinevates paikades kulgeb. Koos sellega arvutatakse välja nii liiva, kruusa kui ka killustiku vajalikud mahud.

"Hange tuleb niikuinii rahvusvaheline ja tõenäoliselt Eesti ettevõtted seal ise ei konkureeri, või siis mingi suure konsortsiumina. Aga seda, et eestlased tööd ei saa, ei juhtu. See tähendab, et kui tuleb mingi peatöövõtja välismaalt, siis ta tahab ikka kohalikke ehitajaid saada. Eelkõige just suuremamahuliste tööde jaoks nagu mullatööd," rääkis professor Metsvahi.

Töötajate massilist sissetoomist ta ei usu. "Töölisi võib-olla ikkagi nii palju ei tooda. Mingil määral spetsialiste küll, aga tõenäoliselt selle lihtsama töö teeme ikka meie ära," arvas ta.

Pealisehituse ehk ballasti, rööbaste ja liiprite paigladamisega on juba kahtlasemad lood, kuna Metsvahi sõnul jääb meil siin võimekusest puudu. Samuti pole meil piisava pädevusega insenere.

Maavarade uuringu juurde tagasi tulles ütles Orav, et praegu on suurprojekti ehituseks karjääre piisavalt, kuid nelja-viie aasta jooksul võib tekkida vajadus uute rajamiseks.

"See tekib pigem kohtades, kus raudtee muldkeha võib olla natuke kõrgem ehk kohtades., kus ta ületab jõgesid ja maanteid ja on vaja maapinnast natuke kõrgemale. Reeglina eesmärgiks oleks siiski, et raudtee jookseks mööda maapinda ja ei oleks väga massiivset muldkeha. Nii et seda tuleb vaadata täiesti üksikute regioonide lõikes," rääkis Orav.

Rail Balticu rajamine on aastatepikkune töö ning kui Eesti ehitajad on paljuski selle projektiga seotud, siis võib hoopis maanteeametil tekkida probleem, kuidas oma teehoiukavaga hakkama saada, leiab Metsvahi.

"Kas temal ehitajaid jätkub või peab tema neid kuskilt mujalt tooma hakkama hoopis," selgitas ta.

Sama ütles Metsvahi maavarade kohta - võib tekkida olukord, kus maanteede jaoks ei jagu enam neid niipalju kui vaja oleks.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: