"Pealtnägija" lahkas Ilvese presidendiperioodi krediitkaardiajalugu ({{commentsTotal}})

{{1485944439000 | amCalendar}}

ETV saatel "Pealtnägija" õnnestus kätte saada Toomas Hendrik Ilvese viimase presidendiperioodi krediitkaardiajalugu, toimetus tõi välja kulud glamuurile, näpukad ning isegi konkreetse krediitkaardipettuse.

Vabariigi Presidendi Kantselei on suurim krediitkaardi kasutaja ühe töötaja kohta. Krediitkaardikulu kasvas järsult just Toomas Hendrik Ilvese ajal ja ulatus ainuüksi viimase 10 kuul jooksul üle 90 000 euro.

Kui 2011. aastal oli presidendi kantselei krediitkaartide aastakäive 33 000 euro ringis, siis aastatel 2012 - 2014 juba topelt ehk 60 000 eurot aastas. Sel ajal oli kantselei direktor Siim Raie. Kulu kasvas hüppeliselt aastal 2015, kui krediitkaartidega maksti ligi 75 000 eurot ja 2016. aasta esimese 10 kuuga ehk Ilvese perioodi lõpus lausa 94 000 eurot. Sel ajavahemikul oli VPK direktor Alo Heinsalu. Võrdluseks - peaministri büroo kulutab krediitkaartidega paarkümmend tuhat eurot aastas.

Endine Vabariigi Presidendi kantselei direktor Siim Raie kommenteeris lugu järgmiselt. “Sellest kõigest on palju tulu tekkinud, et president Ilves oli suurepärane välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline mõtleja. Võib-olla tõesti oleks võinud mõne kulu tegemata jätta ja mõne kohtumise tegemata jätta, aga sellest oleks kaotanud mitte president Ilves, vaid Eesti,” rääkis Raie.

Raie selgitas, et krediitkaarte anti kasutada nendele, kes pidid operatiivselt teatud olukordades tegutsema presidendi teenindamisel. “Nad olid olemas protokolli osakonna töötajatel, protokoll on siis see, kes valmistab kõike ette ja teenindab presidenti visiitide ajal ja käsundusohvitseridel ehk siis need inimesed, kes kogu aeg on presidendi kõrval, selleks, et nad siis vastavalt vajadusele saaksid reageerida,” selgitas Raie.

Endine Vabariigi Presidendi kantselei direktor Alo Heinsalu lisas, et presidendi ametiga käibki kaasas lugematu arv kohtumisi, mis on väga oluline nende asjade puhul, kus saab maailma suurtele ja väga suurtele seletada, mis siin regioonis toimub, miks siin mingid asjad on nii. “No selle kasu on väga keeruline mingis rahas või mingis asjas mõõta,” ütles ta.

Praegune presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo sõnul on välisvisiitide eelarve suurenenud. “Üldiselt välisvisiitide eelarve on suurenenud selle aja jooksul ja see on selline prioriteetide seadmise küsimus, et mida siis oluliseks peetakse. Ja vabariigi presidendi ülesanne esmane ülesanne vastavalt põhiseadusel ongi Eesti riigi esindamine,” selgitas ta.

Presidendil endal ametikrediitkaarti pole, kuid tema eest tasuvad riigi kaardiga üldjuhul käsundusohvitserid või protokolliosakonna töötajad. Arvestades, et jutt käib keskeltläbi kolmest krediitkaardist, on käive muljetavaldav ja limiidid riigiasutuste hulgas konkurentsitult suurimad. Näiteks käsundusohvitseri kaardil on olnud limiit isegi 25 000 eurot.

Nagu kõigil asutustel, on ka presidendi kantseleil põhimõtteliselt krediitkaardi kasutamise ametlik kord, kuid konkreetselt on see neli üldsõnalist punkti, mille võib kokku võtta: kulutada tuleb heaperemehelikult ja kõige kohta tuua dokumendid.

Presidendi kantselei protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm-Benno rääkis, et krediitkaarte võib kasutada igasuguste ametlike asjade maksmiseks nagu hotellid näiteks lõuna, õhtusöögid, vastuvõtud, lilled, transpordirent, aga ei või kasutada isiklike asjade eest maksmiseks.

Reintamm-Benno rõhutab, et krediitkaarti on vaja ka ootamatusteks. Näiteks päästis see niiöelda päeva, kui president kaaskonnaga jäi Islandi tuhapilve tõttu lõksu Türki ja sõitis koju mööda maismaad. Kogu tee läbi Euroopa maksti hotellid ja transport just krediitkaardiga.

“Pealtnägijale” väljastatud suure faili esimese lugemisega torkab silma üksjagu küsitavusi - näiteks miks käidi Rumeenias ööklubis, Šveitsis kliinikus ja kas võib olla, et keegi on kaarti või selle andmeid kuritarvitanud.

Ootuspäraselt on suurim kulu hotellid ja majutus seoses presidendi töövisiitidega. See on läbilõige kuulsamatest nimedest: Marriot, Kempinski, Hilton, Sheraton, Ritz jt. Krediitkaarti on kasutatud Londonist Abu Dhabini ja Montrealist Viinini.

Konkurentsitult kõige kallim majutus on Šveitsis, Davosi majandusfoorumil, kus osalevad kõik maailma liidrid ja mida ka Ilves korduvalt väisas. 2015 maksis Turm Victoria hotell Davosis 21 000 eurot ja 2016 sama hotell juba üle 24 000 euro, millest president Ilvese ja proua Ieva Ilvese toakulu oli 19 284 eurot.

“Kui me vaatame näiteks seda Davosi see on ülemaailmselt väga oluline üritus, et sinna pääseda ja et Eesti president on sinna regulaarselt kutsutud on tegelikult juba väga suur asi,” kommenteeris Alo Heinsalu.

“Seal mägikülas leida üldse majutust, see ei ole lihtne, see on mulle eraldi meeles, selles mõttes need summad olid tõesti väga suured. Aga samas see kontekst, see toimub väga tiheda programmiga, logistika edasi-tagasi liikumine on seal väga keeruline, ja need seal konkreetselt, kus need asjad seal toimuvad, seal need ongi uskumatud hinnad. Midagi teha ei ole,” lisas Heinsalu.

Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Artur Talvik märkis, et tegemist on väga suure summaga. “See on nüüd jälle see küsimus, et kas me oleme nii kõvad ja nii suur riik, et saame lubada selliseid kulutusi.”

Alo Heinsalu sõnul on sellistel üritustel osalemise kasu raske mõõta. “See on väga oluline, et presidendil on see võimalus seal käia, teda kutsutakse, ta on hinnatud esineja,” leiab ta.

Samuti ootuspärased on rohked restoraniarved väga erinevatest kohtadest üle maailma. Aasia toitudest kreeka köögini, burgeritest veinimõisate ja gastronoomia tippudeni nagu austribaar New Yorgis või maailma kõrgemas hoones Dubais asuv restoran Atmosphere Lifestyle. Suurimad restoraniarved on 2000 euro kandis. Huvitav detail on, et vähemasti Ameerikas oli Ilves helde jootraha andja.

Numbrid üksi ei näita aga tegelikult midagi - tihti ei näe me hotelli- ja restoraniarvete taha. Lisaks tuleb alati arvestada konteksti nagu kaaskonna suurus või kohtumise sisu.

Näiteks tõmbab algul tähelepanu, et krediitkaardi väljavõtte järgi käis keegi 2013. aasta septembris Bukarestis ööklubis või sigaritoas ühes Poola linnas. Tegelikult oli Bukaresti ööklubi presidendi kantselei sõnul kohtumine prügikoristuskampaania Teeme Ära sealsete aktivistidega ja Poolas jagas hotell kaarditerminali sigaritoaga ning tegelikult oli arve ikka majutuse eest. Kuid sama Rumeenia riigivisiidi ajal ujub välja üks huvitav arve. Hiltoni hotelli tšekil ajab presidendi toa nr 338 arvel üks vein teist taga.

“Hotellis mingit eraldi pidu ei peetud, küll aga oli seal üks ametlik lõunasöök, president kohtus minu meelest kohaliku IT ministriga. Mille kulud me katsime, kuna me olime kutsuja, nii et see võib kajastuda vabalt selle niiöelda veini all,” selgitas endine protokolliosakonna juhataja Reintamm-Benno.

Hiltoni arvel on aga jookide-söökide vahel ka üks spaamassaaž.

“See on täiesti välistatud, et kantselei maksaks kinni kellegi massaažid või sedasorti asjad. Aga minu oletus on, et kuna tegemist oli hotelliga, hotelli ilukeskusega, ja et see võis olla näiteks presidendi abikaasa soeng või meik enne riigi õhtusööki. Mis on täiesti legitiimine ja kuulub kinnimaksmisele, kuna tegemist on töökohustusega seotud kuluga. Nii et täiesti võimalik, et see hotelli arvepidaja eksis selle niiöelda kulureaga,” selgitas ta veel.

Artur Talvik seda selgitust ei usu. “See on jama ja see on täpselt see koht, kus peaks avaliku võimu maine peale mõtlema.“

2012. aasta ühel aprillipäeval kulus Varssavis 1270 eurot Versace poes, 60 eurot Calvin Kleinis, 250 eurot kolmandas riidepoes ja lõpuks 260 eurot Samsonite’i kohvripoes. Selgub, et presidenti ei tabanud siiski niisama ostupalavik, vaid lennufirma United Airlines kaotas kogu tema pagasi hoolimata sellest, et riigipea reisis läbi VIP-teenuse.

“See on jälle see operatiivne reageerimine, et sel hetkel oli seda kõike lihtsam teha siis kantselei krediitkaardiga, sest pagas oli kindlustatud ja hiljem kindlustusettevõte selle kõik kandis,” selgitas Siim Raie.

Presidendi kantselei krediitkaartidega võeti vähemalt seitse korda automaadist sularaha.

Kõige suurem summa sula võeti krediitkaardiga Bukarestis 2013. aasta sügisel: neli korda ja kokku 1078 eurot. Presidendi kantselei sõnul vajasid protokollitöötajad sularaha, et tasuda kohalikele pisikulusid nagu pärjad ja pildistamine. Kantselei juhid sellises praktikas probleemi ei näe.

Veel üks üllatav kirje: 2011 septembris maksti 899 eurot ja 58 senti New Yorgis National Events Companyle. Ilves oli toona USA-s ÜRO peaassambleel, aga selgub, et ligi 900 euro eest osteti 4 piletit Ameerika 70’ndate ehk Ilvese noorusaja rock-jazz bandi Steely Dan kontserdile.

“Ju see siis oli oluline osa programmist, et kas siis kohtuti kontserdi käigus kellegagi või, või ju siis oli vaja seda kontserti külastada, et tihtipeale ei ole viisakas ka ära öelda kutsest, kui kutse ütleb, et sellega kaasneb väike kulu,” lausus ta.

Arhiivist selgub, et Steely Dani kontserdil käis president kellegi kantselei inimesega ja neid saatis kaks ihukaitsjat. Täpsed nimesid ei õnnestu väidetavalt välja selgitada.

Kui valdav osa krediitkaardikulusid on tehtud tõesti välismaal, siis on ka üksjagu makseid Eestis: mitmes kohvikus, baaris, lillepoes ja isegi Ikla kantiinis, kuid summad on kõik pisikesed, mõne kuni mõnekümne euro piires.

“Sellest ma ei saa aru, sellest ma kohe tõsiselt ei saa aru, et miks sa Eestis seda krediitkaarti kasutad, et Eestis presidendi igasuguste tegevuste puhul võidakse ju lihtsalt arve järele saata, kõik teavad, et tegemist on Eesti presidendiga ja kõik teavad, et kui nad ei maksa, siis see läheb lehte ja siis on jama eksole,” kommenteeris Artur Talvik.

Üllatav tundub aga 2013. aasta juulis Abja Ehitusematerjalide poes makstud 49 eurot ja 61 senti. Ametlik selgitus on proosaline: Ilvesel oli Ärma talus külas Saksa Liitvabariigi president Joachim Gauck, kellele osteti Eesti vereimejate eest kaitseks sääsetõrjevahendeid.

Suure uurimise puändina selgub, et vähemalt üks presidendi kantselei kaart on langenud krediitkaardipettuse ohvriks. Tegelikult oli esmapilgul imelike kuludega seoses paar kahtlust ka varem, kuid tuleb välja, et hirm sai teoks läinud aasta lõpus juba uue presidendi ajal.

Nimelt 8. detsembril kulututati presidendi kantselei krediitkaardilt Ameerika poes Ross Stores mitmete tehingutega kokku 2800 eurot, samal ajal kui kaardi kasutaja oli Eestis. Ebatavalisest käitumisest andis Riigikassa presidendi kantseleile teada ja tehingud tühistati ning kantselei sai raha tagasi.

President Ilves ise andis kõneisiku kaudu “Pealtnägijale” järgneva kommentaari: „Presidendi ametialased kulutused ja erakulutused hoitakse lahus.”

"Pealtnägija" tõi eraldi videoloos välja ka lähiajaloo eredamatest krediitkaardiskandaalidest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: