Tartus avati Rahvusarhiivi peahoone ({{commentsTotal}})

Tartus avati täna pärast seitse aastat kestnud planeerimist ja ehitust Rahvusarhiivi uus peahoone Noora. Riigiarhivaar Priit Pirsko tõdes avamispeol, et Noora ehitusega loodi Eesti uurijatele ühed Euroopa moodsamad võimalused.

Noora on Eesti kirjaliku mälu kodu ja nii said koos Noora valmimisega väärikad hoiutingimused nii riiklikult tähtsad dokumendid kui ka koduloolised arhivaalid, ütleb riigiarhivaar Priit Pirsko, "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

"Noora on Eesti riigi ja ühiskonna mälu. Valdavalt küll kirjalik mälu, aga mitte ainult kirjalik mälu. Ehk siis mälu, mis hoiab Eesti riiki ja ühiskonda püsti nii, nagu iga inimest hoiab mälu püsti. Kui arhiivi ei oleks, siis riik ei suudaks normaalselt toimida," ütles Prisko.

Eesti Rahvusarhiivi kogudesse üle Eesti kuulub ligi üheksa miljonit arhivaali 13. sajandist tänapäevani. Ehkki enamik Rahvusarhiivi arhiivikülastusi tehakse digitaalselt, on Pirsko sõnul uurijatel vaja ka füüsilisi arhiive ja uurimissaale.

"Kui me nüüd mõõdame neid koguseid, kui palju me oleme jõudnud lõppude lõpuks 80 arhiivi riiuli kilomeetrist tänaseks päevaks digiteerida, siis see jääb kuhugi kahe protsendi kanti. Nii et uurija, kes on põhjalik uurija, vajab ka puhtfüüsiliselt juurdepääsetavat arhiivi uurimissaali," sõnas Prisko.

Rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna sõnul ei peaks arhiivi tulemist pelgama ka näiteks enda perekonnalugu uurida soovivad inimesed. Arusaamine, nagu arhiiv oleks suletud asutus ning vaid teadlastele suunatud, on möödanik, ütleb Türna.

"Kõik, kellele see algus tundub raske ja tahaksid ikka arhivaarilt abi küsida, on alati teretulnud siia. Oleme lahti esmaspäevast reedeni, kedagi tagasi ei saadeta," julgustas Türna.

Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must ütleb, et Noora on Eesti arhiivinduse uus kodu ja nii ka loomulik osa Eesti ajaloo mõista püüdmisel.

"Selleks, et saaks ajalugu uurida tõsiselt, faktiliselt, mitte kontrafaktiliselt, nagu praegu hakatakse rääkima, et võibolla kui ma mõtlen, et viinamari on õun, äkki ta ongi siis õun. Selleks on ajalool vaja arhiivi. Selles mõttes on ta rahvuskultuuri, meie riigi tõeline pidupäev," ütles Must.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: