ERR kajastas jaanuari lõpus kirjastajate pahameelt, et EV100 suursuguse, 44 teosest koosneva juubeliraamatusarja hanke tingimused on veidrad, mis jätsid mitmele suurkirjastale mulje hanke suunatusest.

Nädal hiljem kutsusid raamatuhanke korraldajad, EV100 juhtrühma liikmed suuremad kirjastused kokku, et võtta vastu raamatuhanke kriitika, leida võimalusi tingimuste muutmiseks ning maandada pingeid, et tagada hanke õnnestumine - järgmisel, Eesti Vabariigi juubeliaastal peab igal nädalal ilmuma üks valdkondlik ülevaateteos, mille müük ja turundamine on hanke kaalukas osa. Hanke nurjumine seaks kogu plaani löögi alla.

Ehkki kirjastatel oli hea meel, et nad viimaks jutule võeti, seisnes nende peamine etteheide hankemeeskonnale selles, et nõu otsustati nendega pidada alles nüüd, mil hange on juba välja kuulutatud ning kirjastajatel kummalistest tingimustest pahameel laes, mitte selle ettevalmistavas faasis.

Kirjastuste liidu juhatuse liige ja kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ütles kohtumisel välja, et see kohtumine pidanuks aset leidma juba aasta tagasi, temaga nõustusid ka teiste kirjastuste juhid. Nüüd on jäänud üksnes vigadeparandus.

"Tegu on tehtud juba. Käsikirjad on tellitud ja asi käib, selle üle enam keskustelu ei olnud, kas sellises vormis on see projekt enam mõttekas, vaid seda projekti üritatakse võimalikult söödavasse vormi panna," võtab Vahter kohtumise kokku.

Talle sekundeerib teiste hulgas ka Postimees Grupi kirjastuse juht Signe Siim: "Hea oli, et eile EV100 meeskond kirjastajatega kohtus, jagan muidugi Tauno Vahteri arvamust, et kohtuma oleks pidanud juba aasta eest. Mõned eeldused ja tingimused oleksid saanud selgema sõnastuse ja ettekujutus tulemusest oleks vast olnud realistlikum ning tehtav vähemate ootamatuste ja parema ettevalmistusega."

EV100 juhtrühma liige, raamatuhanget korraldav Tiit Pruuli kirjastajate kriitikaga läbirääkimistega hiljaksjäämisest ei nõustu.

"Ma arvan, et aasta tagasi ei oleks pidanud seda kohtumist tegema. Ma möönan, et on ehk mõned asjad, mida oleks võinud arutada pisut varem kas kirjastuste liiduga või kellegi teisega, kes kirjastamisega igapäevaselt tegeleb," ütleb Pruuli.

Vahter on häiritud, et hanke tingimused, mis seavad suure osakaalu müügile ja turundusele, suunavad koostööle ühega kahest suurest levitajast.

"Selles mõttes see hange ongi suunatud, et nad soovitasid teha seda ühispakkumisena, aga ühispakkumisena saab seda teha ainult kas Ekspressi või Postimehega - selles mõttes on suunamine juba sisse kirjutatud ja nad ütlesid, et see ongi nii mõeldud," põhjendab Vahter.

Riigi- vs. erahuvid

Postimees Grupi kirjastuse juht Signe Siim möönab, et nad vajavad kirjastajast partnerit, et hankele kvalifitseeruda ning leiab, et kohtumine hankemeeskonnaga oli sisukas.

"Arutlesime eile kokku saades võimalike muudatuste üle, osad kirjastajate ettepanekud on väga mõistlikud ja lähtuvad tegelikust kogemusest. Põkkub ju ometi riigimehelik soov uhkest raamatusarjast eraettevõtja sooviga au ja hiilguse kõrval omafinantseeringuga ka vähemasti nulli jõuda. Kirjastuste mure, et tavapärase ja planeeritud juubeliaasta turule tuleb tugeva turundustoega 44 raamatut, mis võistlevad tavapärase turuolukorraga, on enam kui põhjendatud," võtab Siim kirjastajate mured kokku.

TEA kirjastuse juht Silva Tomingas leiab, et kõike tehakse liiga kiirustades, mistõttu kritiseerib ka tema kirjastuste kokkukutsumist pärast hanke väljakuulutamist.

"Suurematel kirjastustel (ja ainult suuremad saavadki ju osaleda) on käesoleva aasta kirjastusplaan juba ammu lukus ja 2018.-2019. aasta põhijoontes lukus. Kirjastus, kes hankes osaleda tahab, peab oma plaanid ümber tegema ja kuna enamik on seotud ka suurte rahvusvaheliste projektidega, siis on plaanide muutmine keeruline," põhjendab Tomingas. "EV100 hanke näol on tegu vastutusrikka ettevõtmisega ja kirjastused tahavad kindlasti anda maksimumi, kuid selleks peaksime oma kirjastusplaane muutma. Ilmselt on kõigil suurematel teatmekirjanduse kirjastustel juba ammu tellitud ja töösse võetud käsikirju Eesti Vabariigi suure juubeli tähistamiseks."

Vahter tõdeb, et kohtumisel sai küll täpsustatud tehnilisi nüansse, ent mitu sisulist küsimust jäi endiselt lahtiseks. "Need suuremad küsimused on just seotud turundamisega ja tiraažinumbritega ja kõige muu sellisega," loetleb ta.

Kui veel nädal tagasi leidsid kõik kirjastused peale Varraku, et nad pigem ei osale sellistel tingimustel hankes, siis pärast teisipäevast kohtumist püüavad kirjastajad pigem leida võimalusi koostööks. Ka Pruuli on optimistlik, et hange õnnestub ja kinnitab, see veendumus temas kohtumisel kirjastustega tekkis.

"Ma olen selles päris kindel. Antud juhul piisaks ka ühest heast pakkumusest, aga ma loodan, et neid tuleb rohkem," ütleb Pruuli.

Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 28. veebruar.