Tartu rahu 97. aastapäeva tähistati kõnekoosolekute ja mälestusüritustega ({{commentsTotal}})

{{1486048876000 | amCalendar}}

Tartus tähistati Tartu rahu 97. aastapäeva üle linna kõnekoosolekute ja mälestusüritustega, Tallinnas reaalkooli juures avaldati austust Vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetajatele, Pärnus meenutati Vabadussõja kangelasi Alevi kalmistul, Rakveres asetati aga pärjad ja lilled Ausambamäel asuva Vabadussõja monumendi jalamile.

Tartus algas Tartu rahu aastapäeva tähistamine kõnekoosoleku ja talvise rahvatantsupeoga Jaan Poska gümnaasiumis ehk samas majas, kus rahuleping 97 aastat tagasi sõlmiti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nagu juba tavaks saanud, etendati mälestusüritusel ka katkendit piiritülist rahulepingu sõlmimisel. Lisaks traditsioonilisele pärgade asetamistele Raadi ja Pauluse kalmistul ning mälestusüritusele Kalevipoja ausamba juures, mõtiskleti Vabadussõja ja Tartu rahu tähenduse üle ka linnamuuseumis.

Hugo Treffneri gümnaasiumi ajalooõpetaja Aare Ristikivi arutles linnamuuseumis peetud ettekandes, kuidas näevad Vabadussõda ja Tartu rahu praegused gümnasistid. Ehkki Ristikivi sõnul on Tartu rahule ja Vabadussõjale pühendatud ruumi viimase kahekümne aasta jooksul ajalooõpikutes vähemaks jäänud, ei ole need sündmused õpilaste seas tähtsust minetanud.

"Minule tundub, et õpilaste jaoks on Vabadussõda pigem muutunud olulisemaks. Me saame ka mitmete muude näitajate põhjal öelda, et tegemist on mingil määral rahvusluse taastõusuga. Ja millegipärast tundub mulle, et Vabadussõda on see, mis on toodud ka üha rohkem ja rohkem esile," sõnas ta.

Tallinna reaalkooli juures asuva mälestusmärgi juures avaldasid viie kooli õpilased ja õpetajad austust Vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetajatele. Mälestushetkel helistati langenute auks koolikella. Ühiselt meenutati Tartu rahulepingu tähtsust Eesti ajaloos ja õppursõdurite rolli Vabadussõjas.

Pärnus asetati pärg Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Tseremoonial osalesid maa- ja linnavalitsuse, samuti kaitseväe ja Kaitseliidu ning Eesti lipu seltsi esindajad.

Rakvere Ausambamäel asuva 1925. aastal avatud ja 1992. aastal taasavatud Vabadussõja monumendi jalamile asetasid pärjad ja lilled Lääne-Viru maavalitsuse, Lääne-Viru omavalitsuste liidu, Rakvere linnavalitsuse, Memento Rakvere ühingu, endiste poliitvangide Lääne-Virumaa ühingu, Eesti Leegioni veteranide Virumaa klubi ja Kaitseliidu Viru maleva esindajad. Austust avaldasid ka Rakvere eragümnaasiumi koolinoored.

Haapsalus tähistati Tartu rahu aastapäeva lossiplatsil asuva läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures, kuhu asetati Läänemaa nimel ühine pärg. Seejärel suunduti 97 küünlaga valgustatud teed mööda Haapsalu Jaani kirikusse, kus toimus piiskop Tiit Salumäe juhtimisel kontsertteenistus.

Kaljulaid: meie saatus on kaitsta turvalisust

President Kersti Kaljulaid ütles Tartu rahu aastapäevale pühendatud vastuvõtul Estonia kontserdisaalis, et meie saatus on kaitsta turvalisust. Mille eest, mille vastu ja mil moel, selgub igal hommikul uuesti.

Tema sõnul oli rahulepingu sõlmimine Venemaaga vaieldamatult üks Eesti diplomaatia kaalukamaid saavutusi. „Hea tulemus ei olnud garanteeritud, kuid sihikindlus viis tulemuseni," lausus ta.

Riigipea sõnul on ka täna rahvusvaheline olukord muutlik ning me peame olema valmis selleks, et praeguse diplomaatide põlvkonna pärisosaks on pidev operatiivtöö.

„Ootamatud arengud on kujunemas normiks. Koostöö on asendumas vastasseisuga, avatus suletumaga ning sildade asemele on astumas seinad. Peame nende muutustega kohanema. Peame olema sama nobedad ja paindlikud kui Tartu rahu sõlmimise aastail või iseseisvuse taastamise aastail ning sellele järgneval NATOsse ja Euroopa Liitu pürgimise perioodil,“ sõnas Kaljulaid.

Presidendi arvates tuleks rohkem rääkida rahust ning Balti riikidel tuleks koos Põhjamaadea murda müüt, et Balti mere piirkond on praegu kuidagi rohkem ohustatud kui näiteks Lääne-Berliin külma sõja ajal.

"Rahu tulebki kaitsta ja kinnistada iga päev. Seda ei ole kunagi saanud teha sõnadega, ikka ainult varustuse ja vägedega,“ meenutas riigipea.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: