Häire kaardimaksetes kauplusekettidele olulist kahju ei teinud ({{commentsTotal}})

Ulatusliku makseterminalide ja sularahaautomaatide katkestuse neljapäeva õhtul põhjustas andmebaasi rike kaardimaksete pankadevahelises ristkasutuse süsteemis, kinnitas pankade kaardikeskust haldav ettevõtte Nets Estonia. Klientide seas põhjustas rike meelehärmi, kuid erilist rahalist kahju see kauplusekettidele kaasa ei toonud.

Nets Estonia juhataja Raivo Tinn rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et olukord lahenes, kui andmebaasi restartditi. "Tegelikult oleks pidanud olema automaatne ümberlülitus, aga see ei toimunud. Me uuendasime just oma andmebaase eelmise aasta oktoobris ja testisüsteemides testides see automaatne ümberlülitamine kõik toimis, nagu näha oli siis tegelikkuses, see ei toimunud ja nüüd me siis tootajaga proovime lahendada seda probleemi," rääkis Tinn.

Katkestus ei toimunud Tinni sõnul õnneks kõige suurema pangakaartide kasutuskoormusega ajal ehk siis kella 12-19 vahel. Statistika järgi langeb pärast kella seitset õhtul kaartide kasutusaktiivsus järsult. Katkestus võis mõjutada umbes 12-t tuhandet tehingut, mis moodustab 2,7 protsenti päeva tehingute mahust. Keskmise tehingu suurus on 11-12 eurot. Arvud muidugi ei huvita katkestuse ajal kassa sabas seisnud ostjaid.

COOP-i kommunikatsioonijuht Martin Miido märkis, et taoline kaaridmaksete rike häirib kliente. "Et inimesed, kes on tulnud kaplusesse ja on oma ostukorvid täis pannud ja siis selgub, et ei ole võimalik maksta selle eest, et loomulikult see häirib inimesi ja tekitab järjekordi ja oli loomulikult ka inimesi sinnasamma ja lahkusid."

Nii COOP-i kui ka Selveri esindajad nendivad, et eilne katkestus erilist kahju kauplusetkettidele kaasa ei toonud.

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik sõnas, et käibenumbrites suuri muutusi ei olnud. "Et mis osas siis oli suur muutus, et oligi näha et kaardimakste arv oluliselt vähenes, selle vahemikus oli siis see täiesti null ja ka peale seda, kuna müüjad ei olnud veel teadlikud, kas kaardimakse toimib või mitte, oli kaardimakse osa väga väike."

Martin Miido lisas, et nõudega pöördumine tuleb jutuks siis, kui tegemis on tõepoolest suuremamahulise kahjuga, neljapäeval oli tegemist tunniajalise seisakuga. "Olukorda leevendas ka asjaolu, et Nets Estonia pankadevahelisest ristkasutuse süsteemist eraldiseisev Swedbanki kaardimaksesüsteem toimis.

Viimased suuremad Nets Estonia rikked olid eelmise aasta oktoobris ja 2015 aasta mais.

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: