Tudengid: paljud tudengid jäävad puuduliku regulatsiooni tõttu toetusest ilma ({{commentsTotal}})

Praegune vajaduspõhise eritoetuse määramise kord ei arvesta Tallinna ja Tartu ülikooli tudengite sõnul piisavalt tudengite reaalse sissetulekuga ja paljud abivajajad jäävad puuduliku regulatsiooni tõttu toetusest ilma. Haridusministeeriumi sõnul on toetuse saamise reguleerimine ülikoolide endi kätes

135 euro suurust vajaduspõhist eritoetust saab tudeng taotleda siis, kui tema leibkonna sissetulek on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Leibkonda arvestatakse sealjuures kuni 24-aastase üliõpilase mõlemad vanemad. Reaalsuses ei pruugi see aga nii olla. Näiteks jäi sel aastal toetusest ilma tudeng, kelle leibkonna liikmeks arvestatav isa last küll ei toeta, kuid nüüd tööle läks ja sellega leibkonna sissetuleku piirmäärast suuremaks tõstis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõige olulisem, kui me jätame välja need summad ongi see leibkonna defineerimine, mis tähendab, et üliõpilane on leibkonnas oma vanematega, kuni ta on 24-aastane ja tegelikkuses see enamus juhtudel niimoodi ei ole," rääkis Tallinna ülikooli Üliõpilaskonna aseesimees Eva Liina Kliiman.

Kliimani sõnul jagatakse eritoetust põhimõtteliselt samal mehhanismil, nagu tavalist vajaduspõhist õppetoetust ja paindlikkust jääb süsteemis vajaka. Haridusministeeriumi sõnul on eritoetuse maksmise tingimused suuresti ülikoolide endi kätes ja ministeerium siin juhtnööre anda ei saa.

"Ma arvan, et seal ongi kõige olulisem ikkagi üliõpilastel ülikooli juhtkonnaga läbi rääkida, et mis need asjakohased tingimused siis oleks, mis kehtestada. Sest, et ma ei kujuta ka ette olukorda, kus ülikool ütleks, et vajaduspõhist eritoetust võivad taotleda kõik, kes tunnevad, et neil selleks põhjus on ja siis peaks ülikoolid läbi vaatama kümneid tuhandeid taotlusi ja seda igal semestril," lausus haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak

Tartu Ülikooli õppekorraldusnõustaja Liana Martin tõdeb, et praeguses süsteemis jäävad mõned abivajajad hammasrataste vahele, kuid ülikoolil on samuti keeruline omapoolseid tingimusi seada

"Kuna ülikoolidel ei ole võimalust täpsemalt hinnata, kes siis tegelikult nendest lahutatud laste vanematest neid üliõpilasi toetab, siis ma ei näe, et ülikoolidel oleks siin võimalik kuidagi hinnata, et milline üliõpilane siis tegelikult võiks seda toetust saada ja milline mitte," ütles Martin.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: