Eesti kinnisvaraturu ülekuumenemine sõltub Rootsi turust ({{commentsTotal}})

Kinnisvarahinnad on jõudnud kümne aasta taguse kinnisvarabuumiga samale tasemele. Kinnisvaraettevõtjad ja majanduseksperdid ei näe aga praegu majanduses ülekuumenemise märke, ehkki nende sõnul võib Rootsis tekkiv kinnisvaramull tulevikus mõjutada negatiivselt ka meie turgu.

Ettevõtja ja kinnisvaraarendaja Urmas Sõõrumaa ütles mõned päevad tagasi uudisteagentuurile BNS, et kinnisvaraturg võib olla plahavatusohtlik ja seda vaatab ta oma tegevuse pealt, kus näeb et ehitusettevõtetel on pidevalt käed-jalad tööd täis.

Sõõrumaa viitab sellega eelkõige Tallinna elu- ja büroopindadele. Vaadates Tallinna korteriturgu, võib näha, et keskmine ruutmeetrihind on eelmise aastaga võrreldes tõusnud pea 200 eurot ehk 1500-lt eurolt 1700-le eurole. See on samal tasemel buumiaegse tipuga.

"Ilmselt turul on mingisuguseid kergeid mulli märke, kuid see turg on märkimisväärselt teine, kui me mäletame eelmisest lõhkemisest 2006.-2007. aastal," kommenteeris Uus Maa kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus "Aktuaalsele kaamerale".

Uus Maa kinnisvarabüroo juhi sõnul kippusid inimesed eelmisel buumi ajal võtma liigset riski ja laenu. Täna ollakse kinnisvaratehingutes tasakaalukamad ja ka ehitusturg on muutunud.

Arco Vara juhataja Tarmo Sild näeb peamise ohuna, et umbes neli viiendikku kinnivarast ostetakse laenurahaga ja selle kadumine võib ostjaid valusalt lüüa.

"Kogu meie laenupakkumine sõltub sellest, kuidas suudavad Rootsi pangad ennast ise rahastada. Seni, kuni neile raha pakutakse, on kõik hästi. Hetkel, kui neile enam raha ei pakuta, siis mina isiklikult arvan, et kordub seesama, mis olli 2007. ja 2008. aastal ehk siis laenupakkumine väheneb järsult. Need, kes on laenu võtnud, neid see väga ei huvita, neil on mitmekümneaastane kohustus, neil tuleb see täita ja elavad rahulikult edasi. Kes aga tahavad laenu võtta, ei pruugi seda selles mahus saada," selgitas Arco Vara juhataja Tarmo Sild.

Samas rõhutavad nii kinnisvarabüroode esindajad kui ka majandusekspert Kristjan Lepik, et pangad hindavad praegu kinnisvara väärtust väga täpselt ja liiga kergekäeliselt laenu välja ei anta.

Kristjan Lepik lisab, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on raha väärtus langenud ehk toona oli 1700 eurot palju suurem summa kui see on täna. Lepik ei nimeta küll Eestis toimuvat mulliks, aga nõustub Tarmo Sillaga, et meie jaoks on olulised muutused Rootsis.

"Rootsi turul lõhnab kinnivaramulli järele. Kui seal peaks olukord problemaatiliseks minema, siis ilmselt laenusaamine läheb raskemaks, see mõju meile tuleb. Ilmselt lähiaastatel, ma arvan, et intressid ka tõusevad. Need on mõjurid, mis meid kindlasti puudutavad, aga turg on normaalses olukorras ja mitte täiesti ülekuumenenud," leidis Lepik.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: