"Välisilm": Londoni võimukoridorides on Brexiti asjus endiselt palju segadust
Suurbritannia lahkumine Euroopa ühisturult tähendab, et riik peab hakkama pidama aastatepikkuseid ja väga keerulisi kaubanduskõnelusi. Ühelt poolt peab Ühendkuningriik sõlmima uued lepped Euroopa Liiduga, kuid samas lubavad Brexiti-pooldajad oma valijatele uusi lepinguid ka kolmandate riikidega.
Kaubanduslepete läbirääkimine on erakordselt keeruline protsess, mis võtab tavaliselt aastaid, kui üldse mingi tulemuseni jõuab. Mõned nädalad tagasi hakkas Suurbritannia otsima avaliku konkursiga inimest, kes asuks vedama kaubandusläbirääkimisi erinevate riikidega. Palka lubatakse rohkem kui teenib peaminister, vahendas "Välisilm".
Brexiti pooldajad on korduvalt toonitanud, et euroliidust lahkumise kompenseerivad uued partnerid, kellega Suurbritannia saab hakata ise läbirääkimisi pidama. Nendeks riikideks on näiteks USA, India, Hiina ja Jaapan.
Välisminister Boris Johnson ütles hiljuti, et Suurbritannia ukse taga on järjekord riikidest.
Mitte kõik ei jaga tema optimismi.
"Paljud britid usuvad naiivselt, et peamise kaubanduspartneri Euroopa Liidu väljavahetamine saab olema lihtne. USA ja kuuldavasti veel mõned riigid on tõepoolest öelnud, et nad on huvitatud koostööst Suurbritanniaga, kuid tõsi on see, et Saksamaa-suguseid kaubanduspartnereid on sisuliselt võimatu asendada," kommenteeris Briti-Eesti kaubanduskoja juht James Oates.
"Euroopa Liit on ikkagi niivõrd võimas kaubanduspartner brittidele, et seda nüüd asendada kellegi teisega on väga keeruline. Ja üldse sellist lihtsat lahendust, et üks valitseja ütleb oma rahvale, et näed, et eelmine valitseja oli kehv ja ei osanud häid kaubandusleppeid teha, siis sellist asja ei eksisteeri ja ei eksisteeri ka Suurbritannia puhul," märkis omakorda LHV fondijuht Mikk Taras.
"Ei saa välistada, et kui Suurbritannia saab vabad käed, siis nad sõlmivad Ameerikaga mingil moel parema kaubandusleppe kui Euroopa Liidul on, aga Trumpi viimaste aegade otsused pigem on näidanud, et ta vaatab seda pigem Ameerika huvidest, mitte oma vanade partnerite huvidest. Vaadates, kuidas ta on käitunud Kanada, Mehhiko või Austraaliaga, siis ei saa ka Ühendkuningriigile väga suurt optimismi ennustada," rõhutas politoloog Viljar Veebel.
Esialgu saab Suurbritannia teiste riikidega pidada vaid konsultatsioone, praegu veel Euroopa Liidu liikmesriigina ei tohi nad ise kaubandusleppeid sõlmida. Tõenäoliselt lahkub Suurbritannia liidust aastal 2019 ning ei ole väga tõenäoline, et kohe pärast seda hakatakse allkirjastama uusi leppeid.
"Üldiselt kaubanduslepete läbirääkimised võtavad viis kuni kümme aastat aega. Brittidel puudub siin kogemus. Viimati räägiti kaubandusleppeid tegelikult väljapoole Euroopa Liitu läbi 1970. aastatel, kui Suurbritannial endal see voli oli," fondijuht Taras.
Suurbritannia ekspordist laias laastus pool läheb teistesse EL-i riikidesse ning igal juhul vajavad britid kaubanduslepet ka EL-iga.
"Euroopa Liit ise on võtnud üsna jäise positsiooni ehk algne emotsionaalsus, kus siis Juncker ja Tusk olid väga pahased brittide peale, on asendunud selliste kommentaaridega, et me ei tee neile seda kergeks, me paneme väga karmi pealäbirääkija ja ei kingi neile mitte midagi, aga et nemad peavad ise seda ikkagi alustama," selgitas Veebel.
"See saab olema seiklusterohke. Briti valitsus on oma poliitika esitlemisel teinud vigu ning läinud Euroopasse üsna halva ettevalmistusega. Londoni võimukoridorides on endiselt palju segadust ja see segadus hakkab asenduma sünge reaalsusega," nentis James Oates.
Praegu ei ole osapooltel selge veel isegi see, kuidas läbirääkimisi alustada.
"Kas hakatakse läbi rääkima seda, mis saab siis, kui lahkumisleping jõustub? Kas hakatakse läbi rääkima seda, mis saab vahepeal? See võtab ka mitu aastat, on vaja teada, mis siis saab. Mis saab nendest õigusaktidest, mis on briti õiguse osaks? See on väga kõrget kompetentsi ja kvantitatiivset kompetentsi nõudev tegevus. Peatükke on üle 30 ja enamik Euroopa-meelseid ametnikke ei ole väga entusiastlikud läbi rääkima minema, on natuke kibestunud. Ja need kes toetasid Brexitit, neil pole kompetentsi, sest neid varasemalt ei kaasatud Euroopa Liidu asjadesse. Ehk siis - need kes tahaksid, ei oska, ja need kes oskaksid, ei taha," lausus Veebel.
Mingisugune kokkulepe sünnib kindlasti, sest tõsi on, et ka Euroopa Liit ei saa ilma brittideta.
"Suurbritannia on Euroopas suuruselt teine majandus ja maailma suuruselt kuues majandus. Ja kui me paneme ennast Euroopa tööstuse, näiteks Saksa autotööstuse olukorda, siis loomulikult ei ole ka Euroopal huvi neid kraane täiesti kinni keerata," sõnas LHV fondijuht Taras.
"Me oleme jätkuvalt naabrid. Kui Euroopa Liit suudab oma kriisidega toime tulla, siis ma usun, et jõuab kätte ka aeg, kui Suurbritannia soovib taas Euroopa Liiduga rohkem koostööd teha või isegi uuesti liituda," ütles Briti-Eesti kaubanduskoja juht Oates.
Toimetaja: Laur Viirand