Mikser "Välisilma" intervjuus: ühised väärtused on liitlassuhete kõige tugevam tsement ({{commentsTotal}})

Eesti välisminister Sven Mikser ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et ühised väärtused on igasugustes liitlassuhetes kõige tugevam tsement.

Mikseri hinnangul saab selliste suhete püsimises palju kindlam olla kui üksnes huvidel rajanevates suhetes, sest huvid võivad ajas muutuda, väärtused aga oluliselt vähem.

Järgneb "Välisilma" intervjuu:

Alustame juttu Ukrainast. Mis praegu Ukrainas toimub?

Tegemist on eskalatsiooniga. Võitluse põhjust on enneaegne öelda, aga kindlasti viis, kuidas seda võitlust on eskaleeritud, on piisav põhjus, et rahvusvaheline üldsus peaks jõuliselt reageerima.

Kumb alustas?

Eks tegemist on võitlustega, mis on madala intensiivsusega kestnud, mitte kuid, vaid aastaid. Ja kindlasti minna juurteni, siis on tegemist Venemaa toetatud mahitatud agressiivse tegevusega sekkumisega Ukraina siseasjadesse, Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumise püüdega. Nii tuleb seda vaadata.

Kumba te usute - Moskva katsetab Trumpi või et Porošenko survestab Washingtoni mitte loobuma sanktsioonidest?

Kui vaatame sügavamat loogikat, siis kindlasti on tõsi see, et uue administratsiooni tulekuga kaasnesid Moskvas teatud lootused-ootused. Esimesed päevad ei ole neid täitnud. Küll aga peame jätkuvalt koos liitlastega Moskvat survestama, ka läbi sanktsioonide, et Venemaa naaseks rahvusvahelise õiguse järgmise põhimõtete juurde. Ei saa öelda, et oleksin iseäranis optimistlik, et Putini valitsus on valmis seda tegema, aga igal juhul ei tohi me näidata üles kahtlusi ega survet nõrgendada.

Ühelt poolt - kuigi pole me sundinud Venemaad muutma oma Ukraina poliitikat, siis ei saa alahinnata tõsiasja, et Venemaa pole söandanud astuda täiendavaid samme minna Ukrainas palju kaugemale, kui ta seni on läinud. Ega ka korrata Ukraina avantüüri muudel suundadel.

Kas siis sellel hirmul ei ole alust, et Trump võib Putiniga sõlmida mingi "kokkuleppe"?

Me ei tegele, vähemalt need, kes me hulgas reaalselt välispoliitikat teostavad, ei tegele hirmu tundmise ega õhutamisega. Me teame, mis on Eesti välispoliitiline suund ja teame, mis on potentsiaalsed ohud, oleme kokku leppinud, kuidas neid ohte ennetada. Sest nende ennetamine on alati parem kui tagajärgedega tegelemine. Meie huvides on, et USA uus administratsioon oleks jätkuvalt kindel ja kinnitaks seda ka selge sõnaga, et on jätkuvalt kindel kõigile oma liitlaskohustustele.

Seega mis Eesti välispoliitika suund on? Kas puhtalt mängida ameeriklastele või vaatame üha rohkem teiste partnerite poole?

Oleme tegelikult juba vaadanud Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa poole, aga ka kõigi väiksemate Euroopa ja Põhja-Ameerika partnerite poole. Välispoliitika pole valdkond, kus paneme kõik ühele kaardile. Meiega õnneks samameelseid riike on maailmas päris palju ja kõigi nendega tuleb töötada igapäevaselt. Eesti on mõistagi väikeriik ja meie välispoliitiline haare ning inim- ja raharessurss on mõnevõrra piiratud. Kui USA-st rääkida, siis on tegemist NATO-s poliitiliselt kõige mõjukama, aga ka sõjaliselt kõige võimekama liitlasega. Ja USA-l on eriline roll Euroopa julgeoleku tagamisel, sealhulgas ka meie ja meie regiooni julgeoleku tagamisel. Meie asi on teha, et see roll ei väheneks, et see USA kohalolek jätkuks. Selle nimel töötame. Aga see ei tähenda, et väärtustame vähem oma Euroopa liitlasi või EL-i partnereid.

Mõistagi ei ole me õnnelikud ja rahul, kui retooriliselt väljendatakse soovi sõnastuses, mis võib kahtluse alla seada ameeriklaste pühendumuse liitlaskohustuste täitmisel, juhul kui eurooplased ei panusta rohkem. Aga ma usun, et uues administratsioonis on piisavalt inimesi, kellel on teadmised ja kogemused Euroopa julgeoleku vajadustest ja eripäradest. Et Ameerika poliitika tervikuna, valmidus oma liitlassuhteid hoida nii Euroopa liitlaste ees kui ka globaalselt, sest Ameerikal on ka mitmeid muid kahepoolseid julgeolekukohustusi. Olen kindel, et see valmisolek jätkub.

Aga Euroopa Liidust rääkides, asi ragiseb - kui vaatame Prantsusmaa võimalikke valimiste tulemusi, Le Pen on tugev tegija?

EL on läbi selle enam kui veerand sajandi, mil Eesti on taasiseseisev olnud, kasvanud geograafiliselt laiemaks. Ka integratsiooni sügavuse mõttes on see integratsioon järjest süvenenud. Ja nüüd Brexit kindlasti selle pika trendi määras, pööras teistpidi ja see on kahtlemata tohutu sümboolse väärtusega samm. Samas olen optimistlik, et Brexit ei leia Euroopa kontinendil nähtavas tulevikus järgijaid. Loomulikult on mitmetes Kontinentaal-Euroopa riikides tugevad euroskeptilised jõud. Prantsusmaa pole ainus, neid jõude on ka mujal, Saksamaal ja väiksemates riikides. Tänasel päeval see šokk, mille Briti tulemus kaasa tõi, on Mandri-Euroopas tekitanud rohkem valmidust seda head, mida EL on Teise maailmasõja järel meile andnud, hoida.

Pigemini mina olen hetkel alalhoidlik ja keskenduksin nende oluliste, heade ja meie julgeolekut tugevdavate asjade hoidmisele, mis Euroopa Liidus on. Näiteks inimeste, kapitali, teenuste vaba liikumise hoidmisele, kui Euroopa majanduskasvu alusele, ka sellele poliitilisele solidaarsusele hoidmisele, mis on leidnud väljenduse üksmeelses toetuses Venemaa vastastele sanktsioonidele Ukraina agressiooni järel. Neid asju tuleb hoida. Kui minna väga agressiivselt ümber ehitama Euroopa alusmüüre, siis arvan, et tulemus võib olla pigem äraspidine.

Kas usute, et Brexit lõppkokkuvõttes toimub?

Suurbritannia valijad on kõnelnud. Võime analüüsida neid põhjusi ja leida, et kampaanias oli rohkesti populismi ja valesid. Öelda, et paljud inimesed, mis tahes referendumil ei hääleta mitte niivõrd püstitatud küsimuse üle, kuivõrd annavad oma hinnangu poliitilisele olukorrale, aga see ei muuda asja. Referendumi tulemus oli selge ja konkreetne.

Meie huvi on siinkätt see, et Suurbritannia lahkumine ei tähendaks Euroopast lahkumist, ei tähendaks Suurbritannia rolli vähendamist Euroopa julgeoleku tagamisel. Konkreetselt Eesti jaoks on oluline see põhjusel, et Suurbritannia tegutseb raamriigina eelhoiatusena Eesti pinnal. Nii et meil on siin omad ootused ja huvid, ja kindlasti tahame mõlemapoolset kasulikku ja aktsepteerivat lahendust nendele läbirääkimistele, aga mõistagi läbirääkimistel endil oleme koos 27 liikmesriigiga ühel pool ja Suurbritannia teisel pool.

Kas see torm hakkab hoogu kerima, kui Eesti on EL-i eesistuja? Milliseid karisid näete?

Keerulisi küsimusi on palju. Alates puhtalt rahast, see lõplik arve lahutuse eest Suurbritanniale on kindlasti üks keerulisi asju. Kindlasti on erakordselt keeruline küsimus, tehniliselt keeruline aga ka poliitiliste mõjudega küsimus, pooleliolevate kohtuasjade lahendamine, millise jurisdiktsiooni all see toimub. Kindlasti on väga paljude Euroopa riikide jaoks, kellel on väga palju kaasmaalasi Suurbritannias elamas, küsimus ka nende staatuses Suurbritannias ja vastupidi Briti kodanike staatus Euroopa Liidus.

May on öelnud, et seal ei teki probleeme. Õigused jäävad alles.

Olen väga seda meelt, et tuleb leida lahendus, mis on mõlemale poolele vastuvõetav, aga eelkõige, et see ei haava kuidagi nende inimeste heauskseid ootusi, kes on õppima läinud, tööle, elama Suurbritannia või Mandri-Euroopasse. See on väga oluline. Mõlemad töötavad lahenduse nimel. Lähtepositsioonid võivad siin olla erinevad. Mitte nii erinevad kui näiteks jurisdiktsiooni küsimustes. Läbirääkimised saavad olema erakordselt pingelised, väga tugeva ajasurve all, sest tavaliselt selliseid küsimusi räägitakse läbi palju pikema aja jooksul.

Kas see on mõistlik seada tähtaeg kahe aasta pärast, et siis lähme lahku. Liitumisprotsess on olnud kestev kogu aeg, vähemalt 10 aastat?

Põhimõttelised erinevused liitumise ja lahkumise vahel on olemas ja ka Suurbritannia on huvitatud sellest, et selge referendumi otsus saaks ka mingisuguse lahenduse, et see ei jääks igaveseks venima. Mis saab olema pikem protsess, on see, et Suurbritannia tulevaste suhete väljakujunemine EL-iga. Need läbirääkimised osaliselt saavad olema paralleelsed lahkumisläbirääkimistega, aga on mitmeid aspekte, mida ka juriidiliselt ei saa käivitada, lõpule viia enne, kui lahutus on jõustunud. Nende hulgas ka kaubandusrežiim, ka see tulevane vabakaubandus Suurbritannia ja Euroopa ning ka Suurbritannia ja teiste vahel, on üks selliseid.

Seega te seda versiooni ei usu, et läbirääkimised jõuavad põhimõtteliselt lõpule - et tahame jääda EL-i?

Maailm on tulvil üllatusi, aga täna mina lähtun sellest selgest otsusest, mille Suurbritannia rahvas on teinud.

Ma ei taha teha ennustusi ses osas, millised saavad olema Suurbritannia rahva valikud, olgu selleks siis siseriiklikud valimised või võimalikel tulevastel referendumitel. Täna me lähtume nendest, mis on selgelt langetatud.

Seda hirmu ei ole, et EL võiks laguneda?

Jällegi jõuame hirmude juurde. Me ei juhindu välis- ega julgeolekupoliitikas hirmudest, küll aga võtame tõsiselt arvesse ohustsenaariume ja hinnanguid ning töötame selleks, et neid ohte minimeerida, vajadusel ennetada. Oleme valmis ka selleks, et tegeleda tagajärgedega, kui mõni nendest ohtudest peaks realiseeruma.

EL-i lagunemise stsenaarium on seal sees?

EL kindlasti selle aasta jooksul ei lagune. Arvan, et EL ei lagune palju pikema aja jooksul. Igavik on väga pikk aeg, aga arvan, et Euroopa Liidul on meie julgeolekule ja heaolule palju anda. Niikaua kui EL on väljapoole atraktiivne, niikaua kindlasti EL seesmiselt ei lagune.

Tulles ühe Eesti suhtes sõbraliku riigi juurde. See on Türgi. Kas on mõtet Türgiga tüli norida ja öelda, et nii ei tohi teha inimestega?

Kui räägime laiemast poliitilisest suhtest Türgiga, siis Türgi on oluline NATO liitlane, EL kandidaatriik, väga suur regionaalne jõud laiemas Lähis-Idas, kellel on oma roll mängida kas või Süüria kodusõja lahendamises, aga ka Euroopa jaoks põgenikekriisi väravariigina. EL-il on toimiv kokkulepe, mis on päris hästi ohjanud seda põgenikevoolu. Nii et kindlasti ei ole põhjust Türgit eemale tõugata, tema ees uksi-aknaid sulgeda. Mis ei tähenda, et me ei peaks väga tõsiselt suhtuma inimõiguste olukorda, põhivabaduste olukorda Türgis. Need on teemad, millest peame Türgiga ausalt rääkima ja tegelikult oleme ka rääkinud. Eesti konkreetselt eelmise Euroopa Nõukogu eesistujana, tegelikult seda rolli väga oluliselt vedas.

Millal te viimati Türki helistasite ja ütlesite, et nii ei tohi teha?

Kõnelesin Türgi välisministriga vahetult pärast ametisseastumist ja kahepoolselt olen temaga päris mitmel multilateraalsel kohtumisel kõnelnud.

Ja öelnud, samal teemal ka, et mida te inimõigustega teete?

Meie suhtlemine kõigi partneritega, ka kahepoolsetel kohtumistel on usalduslik ja mingisuguseid tabuteemasid seal ei ole. Samas loomulikult lähtume Eesti huvidest kõiki neid kahepoolseid kohtumisi pidades.

Pean silmas, kas Eesti räägib endiselt, et hoida liberaalseid väärtusi. Või on üha rohkem nii, et jutuajamised muutuvad pragmaatiliseks, väärtused jäävad tahaplaanile - Türgiga on see üks näide, Ameerikaga ilmselt ka.

Väärtused on igasugustes liitlassuhetes kõige tugevam tsement. Loomulikult on sõlmitud erinevaid kokkuleppeid lähtudes üksnes pragmaatilistest huvidest, aga kui vaatame pikaajalist julgeolekutagatist, mille need alliansid meile tagavad, siis need liitlassuhted, partnerlussuhted, mis põhinevad jagatud arusaamal maailmakorrast, väärtustest on kindlasti tugevamad, ja nende püsimises võime palju kindlamad olla, kui üksnes huvidel rajanevates suhetes. Huvid võivad ajas muutuda, väärtused oluliselt vähem.

Kas tegelikult on hea, et olemas on Vladimir Putin "suure kollina" ida pool ja siis saame hoida EL-i ja USA suhteid ühtsemana?

Mina näeksin erakordselt hea meelega ida pool Venemaad, kes samuti soovib nende väärtuste suunas liikuda. Ma ei ole optimistlik, et Venemaa muutuks kiiresti. Usun, et ka lääneriikide suhted Venemaaga ei saa muutuda nö tavapäraseks seni, kuni venemaa jätkab tavapärasel kursil ja kuni jätkab Kremlis tänane meeskond. Nii kaua Venemaa jätkab sel kursil.

Neid signaale EL-ist tuleb, et Venemaaga võiks tihedamalt läbi käia, sanktsioone leevendada?

Mõistagi on ka sellesuunaline vektor aruteludes olemas. Seda oleks mõttetu eitada. Aga see, kuidas Euroopa ühtsus ja Lääne ühtsus on tegelikult pidanud läbi, Krimmi annekteerimisest möödub peagi kolm aastat; ja kindlasti Putin ei arvestanud, et EL ja USA püsivad nii kaua ühtsel selgel positsioonil, et sanktsioonide režiim ei leevene. See on talle ebameeldiv uudis olnud. Arvan, et see on sõnum, mida ta mõistab. Putin reeglina saab aru, kui talle vastatakse ühtse, kindla ja jõulise sõnumina.

Saksamaa julgeolekuteenistuse juht ei välistanud, et Venemaa üritab parlamendivalimisi mõjutada. On see julgeolekuoht?

Venemaa katsed mõjutada USA valimisi on suur ohukell. Ma ei arva, et Venemaa oleks suutnud neid valimisi mõjutada, aga kui nad ise hindavad, et sel oli mõju, siis kahtlemata võib eeldada, et proovivad seda ka Euroopas.

Eesti kohalikel valimistel mitte?

Oleme Eestis kindlasti teatud hübriidsete iseloomudega ohtudega võitlemisega harjunud. Neid katseid mõjutada ka Eestis toimuvat, sealhulgas poliitilisi protsesse, oleme näinud kõigi aastate ja näeme ka tulevikus. Meie valmisolek on suurem. Oleme selliste ohtudega tõrjumisega ajaga harjunud rohkem kui Ühendriigid või Lääne-Euroopa.

Et e-valimistel on oodata ründeid?

Kui vaatame tegelikult seda, kuidas mõjutati USA valimisi, siis eeskätt siiski räägime erinevate andmete omandamisest viisil, mis pole legaalne ja lekitamises ja levitamises, kasutamises kampaanias mingisuguse tonaalsuse saavutamiseks. Me ei räägi siin sedavõrd palju häkkerlustest valimistulemuste võltsimiseks või mõjutamiseks.

Kui räägime e-valimistest, siis see pole kaugeltki kõige suurem aken, mille kaudu sisse pugeda. Pigemini räägime sellest läbi sotsiaalmeedia, teiste kanalite, infokanalite paljususe mõjust.

Eesti ei peaks looma oma libauudiste vastast komisjoni?

Kindlasti tuleb seda ohtu, mis seondub ebatõdede levitamisega ja manipuleerimisega, võtta väga tõsiselt. Eestis tegelikult psühholoogilise kaitsega on tegeldud aastaid, on tegeldud ka inforuumi kaitsmisega aastaid. See on võitlus, milles pole võimalik deklareerida lähimas tulevikus lõplikkuv õitu. Arvan, et mõnes mõttes, et sellise tõejärgse aja võimalustega selline mittepeavoolu poliitika kohanes märksa kiiremini kui on peavoolu poliitika kohanenud, aga eks me selle õppimise kursi teeme läbi ja kindlasti on võimalik edukalt ohuga võidelda.

Eestiga seotud libauudiseid on oodata?

See on võimalus, millega tuleb arvestada.

Venemaal toimuvad sügisel sõjaväeõppused Zapad, Leedu peaminister ütles, et see on oht.

Silma tuleb peal hoida absoluutselt. Paanika õhutamisega ei ole mõtet tegeleda. Oleme realistlikud. Venemaa on kaks korda viimase 10 aasta jooksul läinud oma naabrite vastu. See kujutab teatud mustrit. Me kindlasti peame seetõttu lähtuma võimalusest, et Venemaa ka tulevikus kasutab sõjajõudu poliitilisel eesmärgil. See pole foobia, vaid senistel empiirilistel faktidel põhinev järeldus. Me ei saa võtta eelduseks, et kõigi oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks hakkab Venemaa kasutama sõjajõudu. See pole nende esimene valik, aga nad ei kohku seda ka tegemast. Aga kui nad leiavad, et see on vajalik nende huvide realiseerimiseks. Kindlasti tuleb arvestada seda, et päris palju provokatsioone, avantüüre on käivitunud erinevate sõjaliste manöövrite kattevarju all. Ses mõttes silmad tuleb lahti hoida, aga mina soovitaksin inimestel magada rahulikult. Me ei ela vahetus sõjahirmus.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: