Audit: ajateenistuse läbib ja õppekogunemistel osaleb plaanitust vähem inimesi ({{commentsTotal}})

{{1486552150000 | amCalendar}}

Kaitseministeerium ja kaitsevägi ei ole suutnud tagada, et ajateenistuse läbiks ja reservväelaste õppekogunemistel osaleks piisaval hulgal inimesi, leiab riigikontroll oma värskes auditis.

Audit toob välja, et ajateenijate väljaõpetamist ja reservväelaste õppekogunemisi on suures osas korraldatud riigikaitse arengukavas üksustele ettenähtud järjekorras, kuid näiteks ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel.

Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest kõlblikud.

Ettenähtust varem reservi arvatute osakaal on seejuures viimastel aastatel kasvanud: kui 2011. aastal arvati enne ajateenistuse lõppu reservi 11,6% ajateenijaist, siis 2015. aastal 19,4%.

Reservväelaste õppekogunemistel on samuti osalejaid oluliselt vähem kui plaanitud, kuid viimastel aastatel on olukord paranenud.

Eesti kaitsevägi on põhiolemuselt reservvägi, mille lahinguvalmidus sõltub otseselt sellest, kui palju ja milliste oskustega ajateenijaid suudetakse välja õpetada ning hiljem oskuste värskendamiseks õppekogunemistele kaasata.

Riigikontroll hoiatab, et arvestades järgmisel kümnendil sobivasse ikka jõudvate noorukite vähest arvu, on senise trendi jätkudes üha raskem tagada seda, et ajateenistuse läbib ja reservväelaste õppekogunemistel osaleb piisaval hulgal inimesi.

Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud.

Audit kinnitas, et 2016. aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.

Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes. Õppused on kajastatud kaitseväe aastaplaanides ja väljaõppe- ja rotatsioonikavades ning on muutunud kaitsevõime arendamise lahutamatuks osaks.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi nõustusid auditis tehtud järelduste ning soovitustega. Õppekogunemistest vabastamise aluseid ja sanktsioone analüüsitakse ministri ülesandel lähiajal ning alternatiivseid kutse kättetoimetamise viise katsetati 2016. aasta detsembris toimunud lisaõppekogunemisel. Samuti on väljatöötamisel kutsete elektroonilise edastamise õiguslikud alused.

Auditiaruande täistekstile on kehtestatud juurdepääsupiirang kuni aastani 2022, aruande lisad on salajased.

Kaitseminister Tsahkna on riigikontrolli järeldustega rahul

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul annab riigikontrolli töö kindluse, et Eesti kaitse-eelarve ja kaitseplaanid on heades kätes ning iga sõjalisse kaitsesse panustatud euro läheb selleks, et arendaksime Eestile vajalikke sõjalisi üksuseid, mis oleksid valmis reageerima võimalikult lühikese etteteatamisega. "Riigikontroll kinnitab, et kaitseväe 21 000 kiirreageerimise struktuuri varustatuse tase ja lahinguvõime on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud,“ ütles Tsahkna.

Kaitseminister nentis, et aruanne pöörab tähelepanu väljakutsetele, mis puudutavad ajateenistusest väljalangevust ja õppekogunemistel osalemist. „On oluline, et ajateenistuse läbimine oleks võimalik paljudele noortele ja seda sõltumata soost. Seetõttu analüüsime ka võimalusi muuta ajateenistusse võtmise tingimusi ja ajateenistuse ajal antavat väljaõpet, et teenistust oleks võimalik kõigil läbida ja seda ei peaks katkestama.“

"2015. aastal läbi viidud reservi suurõppus "Siil" ning eelmise aastal korraldatud Eesti ajaloo esimene reservväelaste lisaõppekogunemine "Okas" tõestasid selgelt, et demograafilistest väljakutsetest hoolimata reservarmee mudel toimib ja on jätkusuutlik. Samas kinnitan, et kõik reservüksused saavad nõuetekohaselt mehitatud. Välkõppuse “Okas” käigus testisime käsuliini ja reservväelaste kutsumise erinevaid viise. Lisaõppekogunemise õppetundidest teeme järeldused, kuidas korraldada tulevikus tõhusamalt õppustele kutsumist,“ ütles Tsahkna.

"Aktuaalses kaameras" ütles Tsahkna, et ministeerium tegeleb ka selle probleemiga, et paljud noored mehed ei kõlba tervislikel põhjustel ajateenistusse. "Ühelt poolt on neid noori, kellel on tervis kehv, aga väga palju on ka neid, kes saavad liiga kergelt tõendeid ja põhjuseid tervislikel põhjustel ajateenistusse mitte minemiseks," selgitas minister ja kinnitas, et analüüside andmetel ei ole tegelikult Eesti noormehed nii haiged.

"Need samad poisid saavad näiteks autojuhiloa samade tervisenäidustustega, mille alusel nad tihti ei tule aega teenima. Nii et siin on infovahetuse küsimust, tahte taga on asi ja kindlasti tuleb tegeleda noorte harimisega, öelda, et auasi on ajateenistuses käia," rääkis Tsahkna.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: