Kapo paljastas viimaste aastate suurima illegaalse relvaärikate grupeeringu ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitsei paljastas hiljuti 11-liikmelise relvaärikate grupeeringu, mille juht oli pealtnäha tubli tuletõrjuja ning kuhu kuulus ka abiprokuröri mees. Kapo peab seda viimase aja üheks tähtsamaks töövõiduks.

2015. aasta alguses peeti kinni viimaste aegade üks kõige suurem grupeering, kes taastas relvi, mis olid käibelt kõrvaldatud ja müüs neid edasi nii Eestis kui ka Venemaal. Relvade hulgas olid nii püstolid, automaadid, kuulipildujad kui ka püstolkuulipildujad, vahendas "Pealtnägija".

Kõik algas 2014. aasta kevadel, kui kaitsepolitiseiametile laekus vihje 40-aastase Sergei Olari kohta, kes koos kaaslastega väidetavalt toimetas illegaalseid tulirelvasid üle piiri. Olari taust oli mitmekülgne - endine tuletõrjuja sai 2004. aastal elupäästja teenetemärgi, kuna tõi enda eluga riskides tulesurmast välja kahe lapsega pere. Samas oli Olar juba 2010. aasta otsusega salarelvaäri eest vangis istunud ja oleks pidanud olema eriti tähelepanelik. Kapo alustas vihje peale koheselt menetlust.

Kaitsepolitsei büroo juhi Tõnu Miilvee sõnul leidis Olar kaks metallitöömeest, kellel olid väga head oskused selleks, et taastada tulirelvi, mis muudetud laskmiskõlbmatuks ehk nn dekorelvi. Dekorelvad on relvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks, kuid mille müümine on Euroopa Liidus lubatud. Enamasti koguvad neid kollektsionäärid.

Kogu relvaäri algas vähehaaval, kui juba kaheksa-üheksa aastat tagasi osteti dekorelvi vanavara turult, näiteks Kurtna laadalt. Aastaid hiljem võeti relvad piltlikult öeldes pööningult välja, et need korda teha. Nähes, et kaup läheb hästi, laiendas grupeering oma haaret Eestis ja Euroopas.

"Neid tellitakse posti teel. Deaktiveeritud tulirelvad iseenesest ei ole tsiviilkäibes keelatud," selgitas prokurör Laura Vaik.

"Nii Slovakkiast, Tšehhist kui ka Saksamaalt toodi Eestisse vastavalt spetsiifilistest poodidest eelkõige deaktiveeritud automaatrelvi, püstolkuulipildujaid," rääkis Miilvee.

Saksamaalt tellimiseks kasutas grupeeringu üks aktiivsemaid mehi, 51-aastane Sergei Stroiko oma tütre abi, kes külastas tema eest veebilehte ZIB Militaria.

Relvaäri skeemis oli üks olulisemaid kohti Raasikul asuv laudahoone, kus oli salajane relvatehas.

Relvaäri skeem oli keeruline

Skeem, kuidas mehed äri ajasid, on keeruline, kuid kaheks grupiks jaotuvas võrgustikuks ei teadnud sugugi kõik üksteise olemasolulst. Kõigil 11 mehel oli oma roll.

Sergei Olar suhtles mitme väiksema osapoolega ja ei häbenenud ka ise treipingi taga töötada ning Segei Stroiko pani ka ise relvi kokku, kuid relvaosi tellis läbi vahemehe treial Sergei Stasevitšilt.

Relvade täpsust testiti aknast väiksema hoone suunas lastes. Laudahoonesse oli ehitatud ka improviseeritud lasketiir.

Oma tegevuses oldi aga vägagi konspiratiivsed, ka ostmine käis nii, et inimene sai oma relva jupp-jupi haaval erinevatest kohtadest kätte.

"Kui midagi kokku lepiti, siis üritati rääkida mõistukeelt ja relvade üleandmine käis ka sedasi, et öeldi, et relv on peidetud mingisse kohta. Ja seal ei olnud komplektne relv, vaid hiljem pidi veel näiteks juurde saama relvaluku," selgitas Miilvee.

Omade vahel käis aga asi lihtsamalt ja näib, et kaotati valvsust. Näiteks üks kaitsepolitsei video on filmitud päevasel ajal Lasnamäel Sergei Stroiko kodu ees, kus ta kohtus vahemees Vladimir Vahruševiga. Ilma pikema sissejuhatuseta liikusid mõlemad mehed Citröeni tagumise ukse juurde, kust Stroiko võttis midagi välja ja jalutas oma auto poole. Kilesse oli mässitud Rumeenia päritolu 7.62-millimeetrise kaliibriga vintpüss.

Kuu aega hiljem liikus vintpüss, nüüd juba korda tehtult, samas kohas Juri Krongauzi kätte, kel on sidemed Venemaal ja kes pidi relva naaberriiki toimetama. Venemaa oligi Eesti kõrval teine oluline turg sellele rühmitusele. Krongauzi naine töötas kuriteo toimepaneku ajal prokuratuuris ehk ajas ise kriminaale taga.

Kapo: selliseid relvi müüakse kurjategijatele

Mehed ei olnud vanavara kokkuostjad või lihtsalt relvaentusiastid, vaid see oli äri, millega teeniti küllalt kopsakaid summasid. Kui internetiavarustest sai deaktiveeritud Kalašnikovi soetada paarisaja euroga, siis kordatehtult müüdi see edasi juba 1200 euroga. Samuti näiteks püstolkuulipilduja UZI laskekõlblikuks muutmine maksis 500 eurot, optilise sihikuga vintpüssi hind oli 1300 eurot ja helisummutiga vintpüssil 1000 eurot.

Kuhu relvad täpselt Venemaal edasi liikusid, milleks neid tarvis oli ja kes olid koostööpartnerid, pole teada. Kuigi rühmituse maailmavaatest pole palju teada, siis on juba iseenesest kõnekas seik, et ühel läbiotsimisel tehtud fotol on relvade vahel aukohal seinal Vene Föderatsiooni lipp.

"Eks neid ebaseaduslikke relvi müüakse ikka kurjategijatele. See turg on illegaalne ja kui me vaatame neid automaattulirelvi, siis tavainimesel tõenäoliselt sellist riistapuud vaja ei olegi. Hind on ka nii, et püstoli saab kindlasti odavamalt kui automaatrelva. Rünnakautomaati vajavad mingid kuritegelikud grupeeringud ja ka terroristid," ütles Miilvee.

Kaitsepolitsei rõhutas, et samasuguste relvadega tapetakse üle maailma inimesi. Tõnu Miilvee tõi näiteks kaks aastat tagasi pariisis Charlie Hebdo toimetuse vastu korraldatud rünnaku, milles hukkus 12 inimest.

"Charlie Hebdo vastu toime pandud rünnakus kasutati samuti taastatud relvi, mis varasemalt olid deaktiveeritud ja siis mingid kurjategijad need hiljem taastasid ja müüsid edasi terroristidele, kes rünnakud toime panid," selgitas ta.

Arestitud relvade kogused on väga suured

Uurimise lõppfaasis ehk 2014. aasta sügisel salvestas kapo ostu-müügi video, milles on näha, kuidas Sergei Olar näitab küllaltki avalikus kohas ühele mehele Kalašnikovi relva, mida viimane soovis osta.

2015. aasta alguseks oli kaitsepolitseil arusaam kogu skeemist selge ja mehed võeti kolmes jaos kinni. Esmalt tabati Narva piiripunktis relvi üle vedav Juri Krongauzi ning seejärel kõik teised.

Liigse vastupanuta tunnistasid mehed oma süüd ja näitasid kaitsepolitseile, kuidas kõik käis.

Kodude läbiotsimisel tuli erinevatest kohtadest välja väga erinevat kraami. Juri Krongauzi ja tema naise kodu keldrist leiti hulgaliselt ebaseaduslikke relvi ja tuhandeid pakke salasigarette.

Usalduse kaotamise pärast jäi tema abiprokurörist naine, kes väidetavalt küll ei teadnud salaärist midagi, ilma tööst prokuratuuris.

Relvade kogused selles asjas on Eesti mõistes massiivsed: 37 tulirelva, kilodes lõhkeainet, tuhandeid padruneid ja palju muud. See on vaid kättesaadud kogus. Kui palju on neid, mis jõuti maha müüa või Venemaale viia, pole teada, kuid arvata võib, et numbrid on suuremad.

Seda, et salajane relvaäri pole Eestist kuhugi kadunud, näitab ka see, et läinud suvel peeti kinni järgmine sarnane võrgustik, sedapuhku kuue mehega. Antud juhtumiga oli seotud ka kaitsevägi. Üks meestest, nooremveebel Rauno Udeküll töötas Tapa väeosas ning vastutas relvade remondi ja hoolduse eest.

"Talle heidetakse ette ka seda, et ta teatud relvaosi tõi kaitseväest välja, et ebaseaduslikke relvi laskekõlblikuks muuta," selgitas prokurör Laura Vaik.

Sergei Olari kamp on aga kohtust läbi käinud ja selle osalised istuvad vangis. Kuu tagasi mõistis kohus Olarile 12 aastat vangistust. Otsus on jõustumata ja ta vaidlustab selle.

Teised on juba lõplikud karistused kätte saanud ja näiteks üks ninameestest, Sergei Stroiko istub seitse aastat, Vene kuller Juri Krongauz kaheksa aastat, vahemees Vladimir Vahrušev kuus aastat. Ülejäänud grupiliikmed said juba väiksemad karistused.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: