Pärnu haigla nõukogu lõi skandaalide uurimiseks töörühma ({{commentsTotal}})

Pärnu haigla nõukogu kuulas kolmapäeval haiglaga seitud skandaalidega seoses juhatuse liikmete selgitusi ja moodustas töörühma, mille koosseisu kuulub nõukogu esimees, auditikomitee liikmed ning kaasab töörühma ka Pärnu linnavalitsuse sisekontrolöri.

Töörühm sai ülesande tutvuda Pärnu haigla juhatuse koosolekute protokollide, sisejuurdluste materjalide, nende kokkuvõtete ja järeldustega, tellitud juriidiliste analüüside ning muude asjakohaste materjalidega.

Pärnu Haigla nõukogu esimees Enn Raadik ütles, et ajakirjanduses avaldatud väiteid tuleb kindlasti kontrollida. "Nõukogu ülesanne on teostada järelevalvet ning aru saada, mis on tõelised probleemid ja siis langetada kaalutletud otsused. Ennatlikud järeldused ei aita suuri ja keerulisi organisatsioone juhtida ega ka kriitilisi probleeme lahendada," lausus Raadik.

Töörühm vaatab nimetatud materjalid läbi ning annab 27. veebruaril nõukogule omapoolse hinnangu, et haigla nõukogu saaks oma otsuse kujundada. Seejärel teavitab haigla nõukogu Raadiku kinnitusel oma otsustest kindlasti ka avalikkust.

Postimees kirjutas esmaspäeval, et haiglatöötajad on käinud haiglajuhi Urmas Sule kodus tegemas vajalikke majapidamistöid - näiteks elektritöid. Sule ütles selle kohta "Aktuaalses kaameras", et kui keegi käiski teda kodus aitamas siis oma vabast tahtest ja raha selle eest keegi saanud ei ole.

Teine haiglat tabanud skandaal puudutab laoarvestuse puudujääki. Nimelt avastas haigla majandusmaterjalide laost puudujäägi, mis Postimehe andmetel oli kokku 36 000 eurot, Urmas Sule sõnul aga 28 000 eurot. Haigla juhatus ei pöördunud aga toona politsei poole, varguse tekkinud kahju kirjutati kuludesse.

"Sellises olukorras on iseenest mõistetav küsida õiguslikku arvamust, et kuidas sellises olukorras toimetada. Õigusliku arvamuse kohaselt juhatus otsustas mitte algatada menetlustoiminguid, pidasime seda perspektiivituks," kommenteeris Sule.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: