Reinsalu lubab kahjunõude kooseluseaduse rakendamata jätmise eest edasi kaevata
Riik kaebab ringkonnakohtusse edasi Tallinna halduskohtu otsuse, mis kohustas riiki maksma kahjutasu kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmise eest.
"Olen tutvunud halduskohtu lahendiga. Vastustajana ei nõustu ma selle otsuse põhjendustes toodud argumentidega," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta kinnitas, et ta on andnud korralduse esitada Eesti riigi nimel kaebus ringkonnakohtule.
"Justiitsministrina olen ühemõtteliselt seisukohal, et kellelegi ei saa tekkida subjektiivseid õigusi seadusest, mida ei ole olemas ning mis on parlamendi menetluses eelnõuna. Isiku õigusi ei saa rikkuda pelgalt fakt, et mingi kindla nimega õigusakti ei eksisteeri," sõnas Reinsalu.
Reinsalu toonitas, et Eestis on seadusandja riigikogu, mis võtab või ei võta seadusi vastu. "Eesti riigis eksisteerib võimude lahusus. Kohtuvõim ei saa asendada seadusandlikku võimu tema õiguspoliitilistes valikutes, kas mingeid küsimusi reguleerida või mitte. Sarnastes küsimustes on juba tehtud mitmeid kehtiva seaduse sisu laiendavaid kohtulahendeid. Sellise kohtuliku praktika osas selguse saamiseks on õigusriikluse seisukohalt hädatarvilik riigikohtu praktika. Kohtupraktika toob samas argumentidega ilmsiks, et kooseluseadus on õigusloomeline praak," sõnas Reinsalu.
Tallinna halduskohus teisipäeval seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Metsa kaebust arutades, et kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega on riik tekitanud huvipoolele kahju ja peab maksma kahjutasu.
Halduskohus rahuldas Metsa kaebuse osaliselt, mõistes justiitsministeeriumilt Metsa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Kohus asus seisukohale, et kaebajale on seadusandja tegevusetuse tõttu tõesti tekkinud mittevaraline kahju. Kahju on tekkinud tema väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse läbi ning seadusandja tegevusetuse ning kaebajale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
Kohus leidis, et pikemaajaline ebaselgus õigusloomes, mis seab ühe ühiskonna grupi olukorda, kus järjekindlalt ning erinevates olukordades puudub kindlustunne selles, kuidas mingi eluline olukord laheneb ja millise viisi kehtiva õiguse tõlgendamiseks valib näiteks konkreetset juhtumit lahendav ametnik või asutus, riivab isiku eraelu puutumatust ja võib kujutada endast väärikuse alandamist. Ühiskonna grupi all pidas kohus antud kaasuses silmas kooselulepingu sõlminud paare, kelle hulgas eristuvad samasoolised kooselupaarid.
"Rikkumine mõjutas kaebajat pidevalt, põhjustades pigem pidevat hirmu- ja ärevusseisundit ja ebakindlust, kui väärikuse alandamist konkreetsete juhtumite läbi," lisas halduskohus.
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR