Pärast kolmeaastast langustrendi suurenes kaubavahetus taas ({{commentsTotal}})

{{1486620911000 | amCalendar}}

Kaupade eksport ja import kasvas eelmisel aastal võrreldes 2015. aastaga kolm protsenti, kaubavahetus kasvas aastases võrdluses viimati 2012. aastal.

Eelmisel aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.

Kaubavahetuse puudujääk oli 2016. aastal 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni euro võrra.

"Hea uudis on ta muidugi, aga kui arvestada, et kolm aastat on järgemööda langenud, siis ega ta väga suur ei olnud. Aga ega meie ekspordil väga midagi häda ei olnud, sest langus oli üsna kitsapõhjaline. Üks põhjus oli Venemaaga kaubavahetuse vähenemine, teine põhjus oli olukord kütuseturul," selgitas majandusekspert Heido Vitsur.

"Rõõmu teeb sellest statistikast kaks poolt. Ettevõtjad on kasvatanud jõudsalt eksporti väljaspool Euroopa Liitu. Teine positiivne trend on see, et Eesti päritolu toodete eksport on mitmetesse riikidesse jõudsalt kasvanud. Näiteks Saksamaale, kus kasv eelmise aastaga võrreldes on ligemalt 16 protsenti," kommenteeris kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

 

Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Sarnaselt varasematele aastatele viidi Eestist enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordist oli 2016. aastal 22 protsenti. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%).

Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes 2016. aastal mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu veeti 18 protsenti Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal kohal Läti (9%). Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim kahanes 2016. aastal eksport Lätti, Rootsi ja USA-sse.

Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus kogu ekspordist moodustas 2016. aastal 72 protsenti. Eesti päritolu kaupade ekspordis on enim suurenenud mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Oluliselt on vähenenud Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti päritolu kaupade peamisteks sihtriikideks on Rootsi, Soome ja Saksamaa. Enim kasvas 2016. aastal Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse ja Saksamaale ning kahanes Rootsi ja Venemaale.

Eestisse imporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguimpordist moodustas 18 protsenti. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%).

Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Samas kahanes mineraalsete toodete sissevedu.

Eestisse imporditi 2016. aastal enim kaupu Soomest ehk 13 protsenti Eesti koguimpordist, Saksamaalt 11 protsenti ja Leedust üheksa protsenti. Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja Venemaalt.

Eestist eksporditi kaupu 179 riiki ja imporditi Eestisse 144 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 97 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk ehk üks miljard eurot tekkis kaubavahetuses Rootsiga, järgnesid Norra, Mehhiko ja Soome. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Saksamaa, Poola ja Leeduga.

Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 74 protsenti ja -impordis 82 protsenti. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL riikidega oli 2,4 miljardit eurot, mis on ligi 219 miljoni euro võrra suurem kui 2015. aastal.

Kaubavahetuses EL riikidega suurenes eksport 85 miljoni ja import 303 miljoni euro võrra. Samuti kaubavahetuses EL-i väliste riikidega kasvas eksport 232 miljoni ja import 86 miljoni euro võrra.

2016. aastal võrreldes 2015. aastaga langesid ekspordihinnad üks protsent ja impordihinnad kaks protsenti.

2016. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu ühe miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes 2015. aasta detsembriga kasvas eksport 10 protsenti ja import kaheksa protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: