Kaljulaid Financial Timesile: me ei näe end kui julgeoleku tarbijaid, vaid kui liitlasi ({{commentsTotal}})

Eesti president Kersti Kaljulaid.
Eesti president Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ajaleht Financial Times tegi intervjuu Eesti presidendi Kersti Kaljulaiuga ning peamiseks teemaks kujunes siinse piirkonna julgeolek. Väljaanne pööras muuhulgas palju tähelepanu asjaolule, et just äsja saabus Eestisse uus USA üksus koos tankide ja soomukitega.

Eesti riigipea andis mõista, et pole mingit põhjust arvata, et Eesti on justkui Moskva ees küüru tõmbumas.

"Kui me meenutame aastakümnete tagust aega, siis NATO liitlased saatsid palju varustust Nõukogude Liidu piiri lähistele. Mulle jääb arusaamatuks, miks seda praegu teistmoodi nähakse," imestas Kaljulaid.

Presidendi arvates tuleks USA üksuse saabumine panna laiemasse konteksti ja ta tuletas meelde, et Eesti on üks liikmesriikidest, kes täidab NATO poolt kaitsekulutustele seatud taset ja kes võitles oma liitlaste kõrval Afganistanis ja Iraagis.

"Me ei näe end kui julgeoleku tarbijaid, vaid me näeme end kui võrdväärseid liitlasi. See tõestab minu jaoks seda, et meil pole põhjust hirmul olla. Me ei ole hirmul," selgitas ta.

Kaljulaid rõhutas, et see on Moskva, kes lõi julgeolekuolukorra, kus NATO peab taas oma idapiiril kaitset tugevdama.

"Ma ei taha kõlada nii, nagu ma oleksin mingi eriline Venemaa vihkaja," märkis ta. "Euroopas on väga vähe riigijuhte, kes ei tahaks omada väga häid suhteid Venemaaga. Kuid teine pool on selline, nagu ta on: ta on ettearvamatu ja ei täida oma kohustusi."

Kaljulaid pidi intervjuus kommenteerima ka väidetavalt Balti riikides levivat kartust, et USA uue presidendi Donald Trumpi ja tema Vene kolleegi Vladimir Putini võimalikud kokkulepped võivad ohustada Baltimaade julgeolekut.

Eesti president "Balti riikide maha müümist" tõenäoliseks ei pea.

"Iga uus USA president on seda proovinud (suhete parandamist Venemaaga - Toim.). Kui äkitselt peaks toimuma mingi hea läbimurre - mis tähendab, et ühtki lepet ei sõlmita ühegi iseseisva riigi arvel - taasalustada Venemaaga rääkimist, siis võidaks sellisest olukorrast kõik," arvas Kaljulaid.

"Kui sa hakkad kokkuleppeid sõlmima, ei tea sa kunagi, kuhu sa lõpuks jõuad," lisas ta samas.

Kaljulaid kommenteeris ka uue Eesti valitsuse koosseisu ning leidis, et viimane võib parandada sotsiaalset sidusust, sest selle kaudu on esindatud ka väiksema sissetulekuga ning venekeelsed valijad.

"Nad pööravad rohkem tähelepanu inimestele, kes tunnevad, et nad vaatavad läbi akna teiste inimeste pidusid. Loodetavasti aitab see meil vältida mõningaid probleeme, millega seisavad silmitsi Lääne-Euroopa riigid, kus on võõrandunud inimesi, kes pole saanud osa globaliseerumise hüvedest," sõnas Kaljulaid.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: