Presidendilt ordeni saanud Anneli Ammas leiab, et ajakirjanik peab olema ühiskonnaelus aktiivne ({{commentsTotal}})

Presidendilt Valgetähe V klassi ordeni saanud Postimehe ajakirjanik Anneli Ammas leiab, et ajakirjanik peab olema ühiskonnaelus aktiivne. Ammas pälvis 2001. aastal Eesti Päevalehes töötades ka uuriva ajakirjanduse mainekaima, Bonnieri preemia.

Anneli Ammas püüab iga oma loo ja teoga teha Eestit paremaks, seda juba siis, kui olid teised ajad. Näiteks oli ta üks eestvedajaid noorläänlaste liikumises, mis neli aastat enne Eesti taasiseseisvumist ühel 1987. aasta augustiööl Haapsalu linnatänavatele ajaloolised nimed joonistas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma olin lõpetanud ülikooli ja see oli nii iseenesestmõistetav, et sa teed mitte nii palju nagu peab, mis on ette nähtud, vaid et sa teedki natuke rohkem ja sulle läheb korda see, mis ühiskonnas toimub," rääkis Ammas.

Vaid mõni aasta hiljem oli ta üks neist mõttekaaslastest, kes asutasid tänaseks Eesti vanima erakätes ajalehe "Lääne Elu". Tema sõnul oli see asjade loogiline jätk. Ta lisas, et ühest väikesest teost võib suures pildis väga palju oleneda.

"Seesama ajaleht oli ju võimalus teistsugust ühiskonda, Haapsalu ja Läänemaad luua, et seal inimesed ärkaksid. Ajaleht oli siis ju järgmine võimalus," selgitas Ammas.

Küsimusele, kui aktiivselt peaks ajakirjanik taasiseseisvunud vabas Eestis toimetama, vastas Ammas, et kõigepealt oled inimene ja kodanik, siis ajakirjanik.

"Ma arvan, et ma olen suhteliselt valmis ka praegu midagi niisugust tegema, kui ma tunnen, et minust kui ajakirjanikust ei aita enam," märkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: