Reimo Mets: justiitsministeerium ei peaks tegelema tagakiusamisega ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Justiitsministeerium ei peaks tegelema ühe inimese tagakiusamisega, ütles seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Mets, kelle suhtes otsustas Tallinna halduskohus teisipäeval, et riik on tekitanud talle kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega kahju ja peab maksma talle kahjutasu. Justiitsminister Urmas Reinsalu on öelnud, et kaebab kohtu otsuse edasi.

Mets rääkis ETV saates "Ringvaade", et tänane vaidlus seisneb ainult ühe asja üle - kas kooseluseadus on jõustunud või mitte.

"Selle lahendiga, mida Tallinna halduskohus tegi, on saanud kinnitust üks faktiline asjaolu - kohus on leinud, et kooseluseadus on jõustunud. Selle üle edaspidi vaielda, kas see seadus on jõustunud või mitte, pole mingisugust põhjust," ütles Mets.

Kommenteerides Reinsalu kavatsust halduskohtu otsus edasi kaevata, ütles Mets, et see on vastaspoole õigus.

"Küll aga õigusriigile kohaselt ma ei leia, et justiitsministeerium kui riiklik asutus peaks tegelema ühe inimese tagakiusamisega. Ma võtan seda isiklikult seetõttu, et Reinsalu ise on väitnud, et ta rakendab ministeeriumi parimad ametnikud tegelema spetsiaalselt ainult Reimo Metsa kaasusega. Ma arvan, et see on see koht, mida peaksime demokraatlikus ühiskonnas mõistma - et pole vaja võidelda selle ühe inimese vastu, sest mina võitlen tegelikult kogu ühiskonna paremaks tegemise poolt," rääkis Mets.

"Selle fenomen on lihtsalt see, et kui kooseluseadus õigusloomeliselt sellist praaki tootes on tehtud, siis ma üritan seda olukorda muuta ühiskonnale paremaks. See ei oma tähtsust, kas see on kooseluseadus, homme on meil mingi teine seadus. Ehk eesmärk peaks olema selles asjas aru saada sellest, et kogu õigusloome tulevikus ka muutub läbi selliste kohtuotsuste kindlasti paremaks," lisas ta. 

Tallinna halduskohus otsustas teisipäeval seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Metsa kaebust arutades, et kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega on riik tekitanud huvipoolele kahju ja peab maksma kahjutasu.

Halduskohus rahuldas Metsa kaebuse osaliselt, mõistes justiitsministeeriumilt Metsa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Kohus asus seisukohale, et kaebajale on seadusandja tegevusetuse tõttu tõesti tekkinud mittevaraline kahju. Kahju on tekkinud tema väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse läbi ning seadusandja tegevusetuse ning kaebajale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Kohus leidis, et pikemaajaline ebaselgus õigusloomes, mis seab ühe ühiskonna grupi olukorda, kus järjekindlalt ning erinevates olukordades puudub kindlustunne selles, kuidas mingi eluline olukord laheneb ja millise viisi kehtiva õiguse tõlgendamiseks valib näiteks konkreetset juhtumit lahendav ametnik või asutus, riivab isiku eraelu puutumatust ja võib kujutada endast väärikuse alandamist. Ühiskonna grupi all pidas kohus antud kaasuses silmas kooselulepingu sõlminud paare, kelle hulgas eristuvad samasoolised kooselupaarid.

"Rikkumine mõjutas kaebajat pidevalt, põhjustades pigem pidevat hirmu- ja ärevusseisundit ja ebakindlust, kui väärikuse alandamist konkreetsete juhtumite läbi," lisas halduskohus.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: