Paljud õpetajad ei tea oma tööõigusi, liit näeb lahendusena kollektiivlepingut ({{commentsTotal}})

Haridusministeeriumi tellitud uuringust selgub, et ligi veerand Eesti õpetajatest ei tea oma tööõigusi ning kõige keerulisem on nende jaoks eristada, millised ülesanded kuuluvad põhitöö hulka ja millised on lisaülesanded, mille eest saaks küsida ka lisatasu. Haridustöötajate liit näeb ühe võimaliku lahendusena kollektiivlepingut.

Kolm aastat tagasi loobuti õpetajate töökoormuse arvestamisel riiklikult kehtestatud kontakttundide arvust ning õpetaja ametijärkudest. Kuna õpetajate ülesanded hõlmavad lisaks klassi ees tundide andmisele ka näiteks õpilaste olümpiaadideks ettevalmistamist või klassijuhatamist, otsustati ka palgamaksmine muuta pigem üldtööaja põhiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna aga arvestatakse töökoormust koolides märkimisväärselt erinevalt ning suur osa õpetajatest saab endiselt palka kontakttundide arvu järgi.

"Riiklik regulatsioon on ära kadunud, aga allpool olevad institutsioonid ehk kohalikud omavalitsused ja direktorid ei ole eriti altid kokkuleppeid sõlmima, vaid tahavad ise kehtestada reegleid. Sealt tulenebki segadus - kokku ei lepita ja siis ülevalt poolt lihtsalt kehtestatakse mingeid ülesandeid, mille kohta teine pool ei teagi, et see on tema ülesanne, mille eest peaks ka lisatasu tulema," selgitas haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri.

Õpetajate hinnangul on ametijuhendid tihti segased ja lisaülesannete tasustamise kord ei ole läbipaistev.

"Selle nii-öelda piiri kokku leppimine, kus on õpetaja üldtööaja sees olevad tavapärased ülesanded ja kus on lisaülesanded, on olnud koolides vaevaline ja väga erinev," tõdes haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

Nii ministeerium kui ka haridustöötajate liit leiavad, et õpetajate õiguste eest peaksid eelkõige seisma õpetajad ise. Selge ja ühise arusaama tekkimiseks näeb haridustöötajate liit ühe lahendusena kollektiivlepingu koostamist.

"Sõna "kollektiivleping" tekitab kohalike omavalitsuste ja direktorite seas hirmujudinaid. /.../ See on täiesti mõistlik kokkuleppimise vorm, aga meil seda kultuuri kahjuks veel ei ole ja sellest, ma arvan, on ka päris palju segadust tekkinud," ütles Voltri.

Toimetaja: Merili Nael



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: