"AK. Nädal" küsis ajaloolastelt hinnangut president Pätsi pärandile ({{commentsTotal}})

Uudistesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris seoses viimasel ajal puhkenud vaidlusega Konstatin Pätsi võimaliku ausambaga mitmelt ajaloolaselt, millisena nemad esimese presidendi rolli Eesti ajaloos näevad.

"Kui see oleks Toompea lossi aed, siis see oleks irvitamine tänase demokraatia ja tänase parlamendi üle, et see sellisel kujul kindlasti ei sobiks," märkis ajaloolane Magnus Ilmjärv.

"Minu kui ajaloolase, aga veel enam kui kodaniku jaoks on hästi problemaatiline selle monumendi rajamise idee juba sellisena ja seda juba eelkõige Pätsi rolli pärast autoritaarse režiimi kehtestamisel," lisas Tallinna Ülikooli ajaloolane Linda Kaljundi.

Tegelikult käibki vaidlus kahel teemal. Ühelt poolt, milline üldse on Pätsi roll ajaloos, teisalt on vaidlus lihtsam - kas talle teha sammas või mitte.

"Seal on ju tegelikult see tasuline kemmerg. Kui see sinna kõlbas panna, ilma suurema tülita, siis võiks meil üldiselt olla ikka mitu riigitegelaste mälestusmärki võib-olla selle asemel. Pigem selle asemel," sõnas ajaloolane Toomas Hiio. "Kui me mõtleme näiteks prantslaste peale. Napoleon, miljoneid inimesi sai surma tema maailmavallutamise pärast, aga tema haual käivad miljonid turistid praegu."

Kriitikud ütlevad, et tegelikult on Konstatin Pätsile ausambaid juba püstitatud. Üks on neist on näiteks Kadrioru Roosiaias. Veel on Pätsi mälestussammas Pärnumaal Tahkurannas. Kui teha aga riigikogu juurde sammas kogu Päästekomiteele, siis oleks see mälestus ka Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikile.

Laiem arutlusteema on aga Pätsi roll ajaloos ning see tekitab asjatundjates vastakaid arvamusi.

"Sellise ajaloolise paradoksina see Eesti, mida meie vanemad ja vanavanemad mäletasid läbi Nõukogude aja, on suuresti see Eesti, mis Pätsi ajal sellises avalikus ruumis loodi," märkis Toomas Hiio.

Nii näiteks pandi nö range Pätsi ajal traditsioon kodukaunistamiseks, populaarsust kogus emadepäeval emade autasustamine ja välja hakati andma ka riiklikke teenetemärke, mida ka nüüd suure auga tehakse.

Need ajaloolased, kes aga Pätsi tegusid sedavõrd positiivselt ei näe, rõhutavad nii 1934. aasta sündmusi, erakorralist kaitseolukorda, hilisemat vaikivat ajastut ja baaside lepet. Kõike seda tõstis esile ka Magnus Ilmjärve 13 aastat tagasi ilmunud raamat "Hääletu alistumine", milles ei kujutata Pätsi sugugi kangelasena ja mis sai väga palju kriitikat.

"Selline nostalgia möödunud aegade vastu ja mis tunduvad paljudele üsna ilusad ja mingid identiteedi otsingud ja muidugi piiratud ajaloonägemus," kommenteeris Ilmjärv.

Ilmjärve kolleeg Tallinna Ülikoolis Linda Kaljundi hinnangul on tekkinud arutelu märk praegusest Eestist. "Mina olen küll täiesti veendunud, et mineviku mäletamine kõnetab rohkem tänapäeva, ta räägib alati rohkem tänapäevast kui minevikust. Need samad ühiskondlikud vaidlused, kuidas riiki peaks valitsema, kuidas me mõistame demokraatiat, kuidas me mõistame riigijuhtide rolli. Ma arvan, et see põhjus, miks Pätsi küsimus täna nii palju kirgi tõstab, seostub ikkagi sellega, et meil on tänapäeval need küsimused relevantsed."

Faktiliselt on ajalugu paigas, aga hinnangud on need, mis tänapäeval mängivad. Kaljundi sõnul on paljuski ikka küsimus, kuidas me tahame järeltulevatele põlvedele Pätsi mälestust edasi anda.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate liidu esimees, Reaalkooli õpetaja Madis Somelar ütles, et juba aastakümneid on algklasside lastele räägitud Pätsist kui näitlikust materjalist heast kodanikust Eesti riigi rajamisel. Pikemalt räägitakse Pätsist uuesti põhikooli lõpus ja gümnaasiumis.

"Kontantin Pätsi käsitletakse ühiskonnaõpetatuses eelkõige kui esimest Eesti Vabariigi presidenti. Kui me kõneleme presidendist kui institutsioonist, siis me kõnelemegi sellisest kolmekümnendate presidendi rollist. Kadrioru presidendilossi rajamisest, aga räägime ka presidentidest tänases Eestis. Kui me Eesti ajaloost räägime, siis me tuleme Pätsi, Vilmsi ja Koniku juurde juba kaheksandas klassis, kui tuleb juttu Eesti riigi rajamisest. Ning see sama kolme mehe väärtustamine toimub ka gümnaasiumiastmes, kus tuleb juttu Eesti ajaloost Eesti iseseisvumise võtmes," rääkis ta.



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: