"Välisilma" graafik: moslemite osakaal on suurim Kesk-Euroopas ({{commentsTotal}})

Islami pealetung ja Euroopa taganemine on dilemma, mis seoses rändekriisiga on eriti teravaks muutunud. "Välisilm" uuris, kui suur on moslemite osakaal Euroopa riikides. Vaata graafikut artikliga liidetud videost.

Kui on soov leida andmeid selle kohta, kui palju moslemeid Euroopa riikides elab, siis tuleb läbi käia iga riigi statistikaameti andmed, lootuses, et nendes on küsitud ka inimeste religiooni. Sellist üldist andmebaasi "Välisilm" internetist ei leidnud ning praktiliselt kõik otsingud viisid 2010. aasta USA uuringufirma Pew hinnangu juurde.

Kui jätta kõrvale Venemaa, kus iga kümnes inimene on moslem, oli Pew andmetel 2010. aastal kõige suurem moslemite osakaal Kesk-Euroopa riikides: Prantsusmaal, Saksamaal, Taanis, Belgias, Hollandis, Austrias, Suurbritannias ja Rootsis.

Keskmiselt elas 2010. aastal Euroopa Liidu riikides moslemeid umbes 3,8 protsenti elanikkonnast ehk umbes 19 miljonit. Eestis jääb islamiusuliste arv alla poole protsendi.

Inimesel on alati olemas ka oma arvamus asjadest. Eelmisel aastal tunnustatud küsitlusfirma Ipsos-Mori andmeil arvavad prantslased, et nende riigis elavate moslemite arv moodustab 31 protsenti elanikkonnast. Tegelik näitaja on neli korda väiksem ehk ligi kaheksa protsenti.

Rahvastikuteadlased prognoosivad, et aastaks 2050 ehk 33 aasta pärast on Euroopas moslemeid 10 protsenti elanikest.

Eelmisel aastal viidi läbi uuring, mis näitas nn läänlaste ja moslemite arvamust üksteisest - läänlased seostavad moslemeid vägivaldsuse ja aususega, moslemid peavad läänlasi isekateks ja vägivaldseteks.

Toimetaja: Merili Nael



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: