Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

„Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

Lugesin Annika Uudelepa arvamust Keskerakonna ettepaneku kohta anda kodakondsus Eestis veerand sajandit elanud hallipassiinimestele. Seejärel võtsin vaevaks guugeldada – et kas tõesti töötab autor Praxises, mille moto on „helping to create meaningful changes that advance Estonia and set the world a positive example”.

Tuli välja, et töötab. Mis tähendab, et Uudelepa tööülesanne ongi positiivsete muutuste loomine, mille tulemusena Eestile peaks tekkima eelised, maailmale aga positiivne eeskuju. Paraku on ainus eeskuju, mida tema tekstist välja loeb, kartulipõllul räpaste kummikutega peapeal seismine.

Olen linnainimene, hinnata ei oska, nii et jään siiski põhiteema ehk siis kodakondsuse juurde.

Esiteks ei saa ma kuidagi olla nõus sellega, et poliitilisi sündmusi saab seletada füüsika või mõne teise loodusteaduse abil. Ajakirjanikuna tean ma hoopis seda, et suvaliste kujundite abiks võtmine tähendab sisuliste argumentide nappust. Seega rahus tiksuvate erakondade kujundil pikemalt samuti ei peatu ning asun asja juurde.

Nimelt, väidab Uudelepp, et „Keskerakonna kompromissitu sõnavõitlus venekeelsete inimeste heaolu pärast on olnud aastaid mõistetav. Enam ei ole”. Ja seletab seda inertsiga, mis on välja kujunenud nii poliitikas ja ühiskonnas kui ka pikalt opositsioonis olnud Keskerakonnal.

Siinkohal vaidleks eeskätt vastu sellele, et tegemist on olnud „sõnavõitlusega” – sellel sõnal on selge „tühikõne” konnotatsioon, samas kui poliitikas sõna maksab, ja mitte vähe.

Kui auväärt analüütik viitab sellele, et opositsiooni erakonna sõnum (mis oli aastate jooksul vormistatud seadusemuudatustesse, tasuta keelekursustesse Tallinna pedagoogidele, taotlustesse õppekeele kohta, „Kodurahu” programmi, petitsioonidesse Brüsselis jne) ei oma mingisugust kaalu, tekib mul küsimus positiivsete muutuste kohta, mida ta justkui käima lükkama peaks. Kui aga tegemist on veendumusega, et pääsedes võimule tuleb seada erakonna retoorikat vastavusse eelkäijate omaga, tekib küsimus, milleks on üldse vaja erinevaid erakondasid ja nende roteerumist riigitüüri juures.

See on juba otsene sõnum Ratasele – vaata, venelased kaaperdavad sult erakonna ära, jääd tühjade pihkudega, tule ometi mõistusele!

„Huvitav, kas Jüri Ratas tõesti laseb Yana Toomil ja Kristen Michalil tirida end täpselt samasse konflikti, mõistmata, et tema ise ei kehasta veenvalt konflikti kumbagi poolt, ja seega ei saa tema olla võitja,” küsib Uudelepp.

Põnevusega lugesin siit välja, et minu rivaal n-ö vene teemal on nüüd Michal, kes pole elu sees näidanud huvi hallipassiinimeste vastu. Aga see selleks. Hoopis huvitavam on seik, et ühiskonna huvid on tekstis sujuvalt asendatud isiklike poliitiliste huvidega – ehk siis pole Ratasel mõtet sel teemal sõna võtta, kuna isiklikku profiiti sealt ju lõigata ei saa.

Ja edasi: „Kui selle konflikti pealt võidab Keskerakond sügisesed valimised, võime hakata tegema pakkumisi, kes on järgmine Keskerakonna juht”. See on juba otsene sõnum Ratasele – vaata, venelased kaaperdavad sult erakonna ära, jääd tühjade pihkudega, tule ometi mõistusele!

Sisuliselt on antud teksti puhul tegemist katsega lõhestada Keskerakonda rahvuspõhiselt, täpselt nii, nagu on aastaid lõhestatud Eesti ühiskonda. Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele ja vähemalt Brüsselis pole ma kohanud inimesi, kelle silmis oleks tegemist „positiivse eeskujuga”, mida tasub järgida.

Isegi Uudelepa maalitud tsirkus kartulipõllul looks Eestist positiivsema kuvandi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: