Audit: tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on väike ({{commentsTotal}})

{{1487149382000 | amCalendar}}

Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid, kuid tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on väike.

Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub autiti põhjal aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sealhulgas vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka.

Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31% tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44% ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.

Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele.

Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus. Seega on nende ettevalmistamine tööle minekuks keerukam ja pikaajalisem. Samuti tuleb nende inimeste puhul töökeskkonda tõenäoliselt enam kohandada.

"Tööandjate sõnul on peamiseks põhjuseks mitte see, et see isik on ratastoolis või tal on mõni probleem või mõni muu funktsioonihäire, vaid nendel inimestel puudub piisav kvalifikatsioon, et ettevõttes ühte või teist ametikohta täita. Ja lisaks on täna mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulgas suurem hulk ulatusliku töövõimekaoga inimesi, kellel sageli puudub tööharjumus ning seetõttu on neid ka keerulisem tööturule aidata ja see kõik võtab oluliselt kauem aega," selgitas riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Mart Vain "Aktuaalsele kaamerale".

Sotsiaalministeerium selgitas, et tihti ei pruugi tööandjad teada, et tema töötaja on piiratud töövõimega. Tööandjad peaksid ministeeriumi arvates eelkõige lähtuma inimeste oskustest.

"Meil on neid Eestis ligi 100 000 ja ligi 50 000 neist töötab tööandja juures. Tööandja võtab inimese tööle tema teadmiste põhjal. See, kas inimesel on töövõime vähenenud või mitte, on kõrvaline tingimus," ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul ei tea tööandjad palju erivajadustest ja sellest, mida see toob tööandjale kaasa töökoha ümberkohandamisel. Tema sõnul on palju hirmusid, mida see võib kaasa tuua töökollektiivile.

Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üheks olulisemaks riskiks töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek senisest suuremal määral võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Ministeerium: tööandjaid tuleb teavitada ja nõustada

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et selleks, et vähenenud töövõimega inimesi palgataks, tuleb tööandjaid rohkem teavitada ja nõustada. Kailase sõnul tuleb tööandjatele rääkida, mida teha, kui tööle tuleb vähenenud töövõimega inimene.

Samamoodi tuleb tema sõnul nõustada ka töökollektiivi.

Kailase sõnul on keeruline öelda täpselt, kui palju on nii haigeid inimesi, keda lihtsalt ei saagi tööle võtta. "Seda numbrit on väga raske öelda, sest me eeldame, et iga inimene tahab teha võimetekohast tööd ja panustada ühiskonda. Siin tulebki mängu töövõime hindamine, et teada saada, milline on inimese võimekus, mida ta teha saab, mida ta teha ei tohi ja mis võiks tema tervist halvemaks muuta," selgitas ta.

Kailas märkis, et keeruline on ka öelda seda, kui paljud inimesed võivad olla töövõimetuks tunnistatud pettuse teel.

"Kui võtta lihtsalt numbrites, et majanduskriisi ajal töövõimetute osakaal suurenes väga kiiresti, siis võib eeldada, et seal on selliseid inimesi, kes jäid kriisi tõttu töötuks ja esimene väljapääs mingitki sissetulekut saada oli ennast vormistada töövõimetuspensionäriks. /.../ Loodame, et uus metoodika, mille järgi töövõimet hinnatakse, toob välja need juhtumid, kus inimesel on ikkagi säilinud töövõime, kas osaliselt või täielikult, ja ta liigub tagasi tööturule," rääkis Kailas.

Tugiisikuid raske leida

Teiseks oluliseks takistuseks reformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ja tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid.

Mitmed omavalitsused ei suutnud juba enne reformi vajalikus mahus teenuseid osutada, kuid nüüd suureneb see vajadus veelgi.

Näiteks on veerandis omavalitsustest võimalik saada endale vajaduse korral isiklik abistaja ja pooltes omavalitsustes tugiisik. Vajadus sellise abi järele on aga suurem ja kasvab töövõimereformi käigus veelgi – isiklikku abistajat vajavate hulk suureneb keskmiselt ca 60% ning tugiisikut vajavate hulk ca 50%.

Omavalitsusliitude hinnangul on isiklike abistajate leidmine probleem eelkõige maapiirkondades, sest seal on neid vähe või peaaegu polegi. Sobivate inimeste leidmist pärsib ka väike palk, mida tugiisikule või isiklikule abistajale makstakse.

Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.

Audit näitas, et seni pole ettevalmistustööde käigus sellise süsteemi väljatöötamisega tegeletud. Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim. Peamiseks põhjuseks on tööinspektsiooni hinnangul see, et Eesti tööandjad on vähesel määral huvitatud panustama töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse.

Kui tööandjale kaasneb kulu, mis tuleb kanda oma taskust, siis tööinspektsiooni kinnitusel pigem seda kulutust ei tehta, isegi kui töötingimused võivad kahjustada töötaja tervist.

Seda kinnitab ka kutsehaigestumiste arv, mida ei ole suudetud vähendada.

Riigikontroll hoiatab, et kuni ei rakendata ennetussüsteemi ning põhitähelepanu kulub tagajärgedega tegelemisele, ei ole võimalik kulusid kokku hoida. Raha selliste kulude katmiseks tuleb ravi-, pensioni või töötuskindlustussüsteemi kaudu kõigilt maksumaksjatelt.

Uudisele on illustratsiooniks lisatud kaks kaarti. Esimene neist näitab töövõimetuspensionäride arvu tuhande omavalitsuses elava inimese ja teine tööealise inimese kohta 2015. aasta lõpu seisuga. Sealt nähtub, et Ida- ja Lõuna-Eestis on kümneid omavalitsusi, kus tuhande elaniku kohta on kuni 250 töövõimetuspensionäri.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: