Krištafovitš kandideerib Vabaerakonna esimeheks ({{commentsTotal}})

Jevgeni Krištafovitš.
Jevgeni Krištafovitš. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vabaerakonna siseopositsionäär Jevgeni Krištafovitš kandideerib aprillis peetaval üldkogul parteijuhiks.

"Kandideerimine on tingitud niinimetatud katuseraha jagamisest ja valimistega seotud segadusest," ütles Krištafovitš BNS-ile. "Olen katuseraha jagamise vastu, samuti leian, et kohalikele valimistele peaks Vabaerakond minema parteina, mitte valimisliitude koossesisus."

"Erakonna praegune juhatus keeldus katuseraha jagamist hukka mõistmast ja jätkab seda praktikat, vaatamata nii erakonna lihtliikmete kui ka avalikkuse pahameelele," sõnas Krištafovitš. "Leian, et me peame ühemõtteliselt loobuma katuseraha jagamisest ja oma MTÜ-dele katuseraha saanud erakonna juhatuse liikmed peavad seda viivitamatult riigieelarvesse tagasi maksma."

Krištafovtš ei nõustu enda sõnul ka riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme Artur Talviku poolt propageeritava niinimetatud vaba värgi strateegiaga, mille kohaselt osaleb Vabaerakond kohalikel valimistel valimisliitude koosseisus.

"Selline praktika on seadusega keelatud. Kui mõni erakonna liige osaleb kohalikel valimistel üksikkandidaadina või mõni valimisliidu koosseisus, siis see on tema vaba voli, aga erakond ei saa pugeda valimisliitude taha ja eksitada valijaid. See on ebaseaduslik ja minu hinnangul ka sügavalt ebaeetiline," sõnas ta.

Krištafovitši sõnul astub Vabaerakonnast praegu välja rekordarv liikmeid. "Eelmisel nädalal lahkus kuus asutajaliiget, see on üks protsent kogu liikmeskonnast. Lahkusid kõik endised peasekretärid ja Tallinna piirkonna juhid. Põhjuseks on tohutu surve minna Tallinna valimistele valimisliidus ehk teisisõnu Vabaerakonnal mitte osaleda valimistel. Mina tulen, et Vabaerakonna sellest päästa," ütles ta.

Siseopositsionäär lausus, et kui teda erakonnast enne 23. aprillil toimuvat üldkogu välja ei visata, siis võib-olla ta valitaksegi esimeheks. "Erakonnas on aina rohkem neid, kes arvavad et kohalikel valimistel tuleb osaleda ja ei tohi alluda praeguse juhtkonna survele ega erakonnast välja astuda. Ma loodan, et nad ei astugi välja vaid tulevad üldkogule ja teevad väikest viisi revolutsiooni," sõnas Krištafovitš.

Praegu rohkem Vabaerakonna esimehe kandidaate avalikult teada ei ole. Samas on parteitu Artur Talvik viidanud võimalusele erakonda astuda ja selle esimeheks kandideerida.

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: