Hollandis eelmise aasta aprillis toimunud referendumil toetas Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepet 38 ja vastu oli 61 protsenti hääletanuist.

Osalusprotsendiks oli 32,2, mis tähendab, et peaminister Rutte valitsus peab rahvahääletuse tulemusega arvestama. Referendumi tulemuste kehtima jäämiseks pidi osalusprotsent ületama 30.

Suur osa valijatest jättis hääletamata, sest nad ei pidanud teemat piisavalt oluliseks. Tegemist oli Hollandi ajaloo kolmanda referendumiga.

Kogu referendumi puhul polnud tegelik küsimus niivõrd Ukraina assotsiatsioonileppes, vaid kogu Euroopa Liidu kritiseerimises. Eelmisel aastal hakkas Hollandis kehtima rahvahääletusi reguleeriv seadus, mille kohaselt saab referendumi abil kehtivat seadust muuta. Euroskeptikud kasutasid võimalust ning võtsid sihikule mõne Euroopa Liitu puudutava seaduse läbikukutamise. Ning paraku jäi euroskeptikutele ette just nimelt parajasti esile kerkinud EL-Ukraina assotsiatsioonilepet puudutav seadus, mis hollandlasi tegelikult ei huvitagi.

Leppe peavad ratifitseerima kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Holland on ainus, kus seda pole veel tehtud. Ukraina vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hakkas kehtima 2015. aasta algusest. Selleks et see kehtivuse kaotaks, peaksid kõik liikmesriigid selle kehtetuks kuulutama - nii aga ei juhtu. Kui aga Holland assotsiatsioonilepet heaks ei kiida, pole võimalik seda ka ametlikult ratifitseerida. Referendumi ajal eesistujamaaks olnud Holland jäi seega küllaltki piinlikku olukorda, kus väikesel grupil sealsetest euroskeptikutest õnnestus ülejäänud liikmesriikide parlamentide otsused tupikusse suunata.

Euroskeptilise Vabaduspartei juht Geert Wilders kutsus enne referendumit üles kõiki Ukraina assotsiatsioonileppe vastu hääletama ning avaldas arvamust, et Ei-kampaania võit saab olema inspiratsiooniks ka Briti valijatele, kes juunis otsustasidki Euroopa Liidust lahkuda. Venemaa meedias, kus ka eelpool nimetatud Wilders sageli sõna võtab, võeti Hollandi referendumi tulemus vastu suure heakskiiduga.

"Ukraina tiim"

New York Timesi artikli peategelaseks on aga vasakpoolne rahvasaadik Harry van Bommel, kes oli samuti üheks assotsiatsioonileppe tagasilükkamise eestvedajateks. Temal oli kampaania käigus abiks tema oma "Ukraina tiim", mis koosnes üsnagi kirjust seltskonnast, kuhu kuulusid näiteks president Viktor Janukovitši võimult taandumise järel Ukrainast lahkunud ärimehed, kelle Kremli-meelsuses polnud mingit kahtlust.

Meeskonna liikmed osalesid kõnekoosolekutel, esinesid televisioonis ja kasutasid sotsiaalmeediat selleks, et maalida Ukraina Läänele orienteeritud valitsusest pilt kui verejanulisest kleptokraatiast, kes ei vääri mingil juhul hollandlaste toetust.

Van Bommeli enda sõnul oli meeskonnast suur kasu näitamaks, et "mitte kõik ukrainlased pole poolt". See väide on aga parimal juhul eksitav, sest "Ukraina tiimi" kõige mõjukamad liikmed olid tegelikult pärit Venemaalt või siis Ukraina Kremli-meelsete seast ning nad kõik kordasid innukalt Moskva ametlikke seisukohti.

Samas pole võimalik kindlalt tõestada, kas meeskond tegutses Venemaa otsesel juhendamisel või lähtuti lihtsalt jagatud seisukohtadest. Van Bommeli sõnul ta "Ukraina tiimi" liikmete tausta uurimisega vaeva ei näinud.

Hollandi referendumi mõjutamine oli eelhoiatus

Ekspertide hinnangul on aga Hollandi referendum üks varasematest näidetest selle kohta, kuidas Venemaa on alustanud lääneriikide valimisprotsessidesse aktiivset sekkumist. Käesoleval aastal on valimised näiteks Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal ja võimalik, et ka Itaalias ning kõikides nendes riikides on teatatud Venemaalt lähtuvatest küberrünnakutest või muudest mõjutuskatsetest.

15. märtsil toimuvad parlamendivalimised ka Hollandis ning riigi julgeolekuteenistuste teatel on viimaste kuude jooksul toimunud sadu küberrünnakuid valitsusametite ja ettevõtete vastu. Esikohal on just Venemaalt lähtunud rünnakud. Ajalehe Volkstrant kirjutas näiteks eelmisel nädalal, et Hollandi on võtnud sihikule ka kaks Vene häkkerirühmitust, keda süüdistati varem USA Demokraatliku Partei serverite ründamises.

Võimud on hinnanud olukorra niivõrd tõsiseks, et Hollandi siseministeeriumi teatel eemaldatakse küberrünnakute kartuses arvutid kogu valimisprotsessist ning kõik leiab aset käsitsi ja paberil.

Holland on Venemaa jaoks siiski "raske pähkel"

Holland on Venemaa mõjutustegevuse jaoks samas küllaltki "raske pähkel", sest Hollandi ohutusamet (OVV) ja Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) jõudsid järeldusele, et 2014. aastal Ida-Ukraina kohal Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt ja raketi tulistasid välja Kremli poolt toetatud jõud. Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud lennukis hukkus 298 inimest, kellest 200 olid Hollandi kodanikud.

Van Bommeli "Ukraina tiimi" liikmed aga üritasid referendumi eelse kampaania ajal pidevalt pakkuda MH17 juhtumi asjus erinevaid alternatiivseid teooriaid, mis Kremlit nii halvas valguses ei näitaks.

Samas on MH17 juhtumi mõju Hollandi ühiskonnas niivõrd suur, et isegi juhtiv euroskeptik Wilders on võrreldes näiteks oma aatekaaslastega Prantsusmaal ja Itaalias üritanud Moskvaga pigem distantsi hoida.