Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada ({{commentsTotal}})

20. jaanuaril sai ametlikult USA presidendiks Donald Trump.
20. jaanuaril sai ametlikult USA presidendiks Donald Trump. Autor/allikas: Reuters/AFP//Scanpix

Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

Donald Trumpi esimesed kolm nädalat vaba maailma juhina on olnud pinevad. Iga päev kulub umbes tund selleks, et imestada, millega amatöörpresident ja teda ümbritsev seltskond on hakkama saanud. See nimekiri on pikk. Igatahes komöödiasaadetel on hiilgavad ajad.

Aga viimasel paaril päeval toimunu on midagi muud. See võib, erinevalt kogu varasemast tsirkusest, päriselt Trumpi poliitilisele karjäärile saatuslikuks saada.

Mis siis juhtus?

Reedel teatas Washington Post, viidates üheksale allikale luureasutustes, et Trumpi julgeolekunõunik Michael Flynn arutas detsembris Vene saadikuga, mis saab (tol hetkel veel ametis olnud) president Obama Venemaale kehtestatud sanktsioonidest. Paraku unustas Flynn seda vestlust oma kolleegidele mainida, nii et asepresident Mike Pence andis intervjuu, kus ta kindlalt ütles, et sellist juttu pole Flynnil olnud.

USAs ei ole tavalisel inimesel — kes Flynn selle vestluse ajal oli — seaduslikku õigust pidada läbirääkimisi teise valitsuse esindajatega. Kas Flynn tõesti midagi ebaseaduslikku tegi, selle peab välja selgitama edasine uurimine. Igal juhul pidas Trump koos oma meeskonnaga rikkumist nii tõsiseks, et palus Flynnil kirjutada lahkumisavaldus.

Trump ei ole siiski veel mülkast väljas. Seoses Flynni afääriga teatavad nii New York Times kui Washington Posti (soovitan mõlemat lugu lugeda!) jätkuvatest uurimistest Trumpi kampaania ja Vene luure sidemete kohta. Kui need peaks tõestamist leidma (näiteks selguks, et keegi Trumpi kampaaniast soovitas venelastel Hillary Clintonit häkkida (nagu Trump ise avalikult tegi)), siis see kõik kõlab juba väga riigireetmise moodi.

Flynni ja saadik Kisljaki vestlustest, mida USA luureorganid rutiinselt salvestasid(!) olevat olemas protokollid, aga avalikult pole neid keegi näinud. Aga igatahes näitavat need, et Flynn rääkinud sanktsioonidest ja andnud mõista, et uus valitsus plaanib neid leevendada. Võtmeküsimus on nüüd, kas ta mõtles selle jutu ise välja, või kasutas Trump teda kui Venemaaga kogenud suhtlejat oma sõnumi edastajana. Igatahes vahetult pärast Venemaa otsust sanktsioonidele mitte vastata, mis Obama administratsiooni täielikult segadusse ajas, teatas Trump järgmist:

Selleks, et president tagandada (impeachment), on USAs vaja kõigepealt poole esindajatekoja ja siis 2/3 senati toetust. Seda saada on muidugi raske, vabariiklased on mõlemas enamuses. Samas on just Venemaa teema üks neist, kus Trumpi ja vabariiklaste peavoolu vahel on kõige suurem lõhe. Ja ma olen kuulnud ka teooriat, et kongressi liilkmetele oleks palju vastuvõtavam president praegune asepresident Mike Pence — pikaajaline kongresmen ja professionaalne poliitik.

Teine tagandamiseeldus on see, et praegu luureorganites jätkuv uurimine annab avalikkuse ette toodavaid tulemusi. Aga ka see poleks liiga üllatuslik. Trump on luurekogukonnaga poolavalikus sõjas ning kui isegi tema turvanõunik ei teadnud, et Vene saadiku kõnesid kuulatakse pealt, siis võib kahtlustada, et asju, mida avastada, on veel. Selge on, et uurimised jätkuvad ja vähemalt praegu tundub, et avastatu jõuab ajakirjandusse pigem varem kui hiljem.

Igatahes on see Vene luureafäär ainus, mis praegu võiks reaalselt Trumpi tagandamiseni viia. Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis isiklikult mina oleksin nõus asuma jälle tema vastu kihlvedusid vastu võtma.

Artiklid, mis (anonüümsetele luureallikatele toetudes) väidavad, et lisaks Flynnile on Trumpi kampaanial veel Vene ametiisikutega kontakte olnud: WSJ, NYT, CNN, WP.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: