Peipsi järv meelitab hollandlasi talvise kalapüügiga ({{commentsTotal}})

Peipsi järv meelitab talvise kalapüügiga hollandlasi, kes seda ka reedel proovisid. Kalasaagist suurem oli meeldejääv emotsioon.

Esimene kalapüügipäev Peipsil hollandlastele väga saagirikkaks ei kujunenud. Küll aga saadi järvel maitsta kohalikke hõrgutisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimest korda Eestis viibinud Groningeni ja Drenthe kalaspordiliidu direktor Henk Mensinga naljatas, et väike kalasaak oli korraldajate vimka.

"Ma tulen siia tagasi, et saada kätte suur kala. Täna püüdsin vaid väikesi kalu ja ma ei saa jätta sõitmata suure järele. Ma arvan, et tänane oligi kutsuja trikk," rääkis ta.

Kutsujate sõnul võib öeldu kalamehejuttude kilda arvata.

"Ta on kalamees, ta teab, et iga päev kala ei saagi, aga emotsioon oli neil ikkagi väga hea. Jääd oli palju ja jää oli paks - nad olid käinud ka kaks nädalat tagasi Rootsis kala püüdmas ja seal oli 11 sentimeetrit jää paksus, siin oli 25. See on ikka suur vahe," selgitas MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom..

Talvine kalapüük meeldib hollandlasele.

"Ma tundsin end järvel vaba mehena. Sõita suure järve jääle, istuda kala püüdma - see on suurepärane ja ka ilm oli mõnus, ei olnud väga külm," ütles Mensinga.

Kohaliku elu edendaja, MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök eestvedaja Tauno Laasik nentis, et hollandlaste Peipsile kutsumise eesmärk on meelitada Eestisse talviseid kalaturiste, kes tuleks suviti tagasi koos perega.

"Meil on siin küll hästi palju turiste. Enamik neist on Lätist, kes hommikul tulevad ja õhtul ära sõidavad ning jätavad järve peale vaid hunniku prügi, aga kohalikele ühtegi eurot ei jäta. Me pigem ootaksime sellist turisti, kes on siin ikka mitu päeva - ööbib, tarbib neid võimalusi, mis meil on, ja tunneb end siin mugavalt," rääkis Laasik.

Kokku kuulub Groningeni ja Drenthe kalaspordiliitu, mille juhid sel nädalalõpul Peipsil on, 50 000 kalastajat 160 klubist.

Toimetaja: Merili Nael



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: