Peipsi järv meelitab hollandlasi talvise kalapüügiga ({{commentsTotal}})

Peipsi järv meelitab talvise kalapüügiga hollandlasi, kes seda ka reedel proovisid. Kalasaagist suurem oli meeldejääv emotsioon.

Esimene kalapüügipäev Peipsil hollandlastele väga saagirikkaks ei kujunenud. Küll aga saadi järvel maitsta kohalikke hõrgutisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimest korda Eestis viibinud Groningeni ja Drenthe kalaspordiliidu direktor Henk Mensinga naljatas, et väike kalasaak oli korraldajate vimka.

"Ma tulen siia tagasi, et saada kätte suur kala. Täna püüdsin vaid väikesi kalu ja ma ei saa jätta sõitmata suure järele. Ma arvan, et tänane oligi kutsuja trikk," rääkis ta.

Kutsujate sõnul võib öeldu kalamehejuttude kilda arvata.

"Ta on kalamees, ta teab, et iga päev kala ei saagi, aga emotsioon oli neil ikkagi väga hea. Jääd oli palju ja jää oli paks - nad olid käinud ka kaks nädalat tagasi Rootsis kala püüdmas ja seal oli 11 sentimeetrit jää paksus, siin oli 25. See on ikka suur vahe," selgitas MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom..

Talvine kalapüük meeldib hollandlasele.

"Ma tundsin end järvel vaba mehena. Sõita suure järve jääle, istuda kala püüdma - see on suurepärane ja ka ilm oli mõnus, ei olnud väga külm," ütles Mensinga.

Kohaliku elu edendaja, MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök eestvedaja Tauno Laasik nentis, et hollandlaste Peipsile kutsumise eesmärk on meelitada Eestisse talviseid kalaturiste, kes tuleks suviti tagasi koos perega.

"Meil on siin küll hästi palju turiste. Enamik neist on Lätist, kes hommikul tulevad ja õhtul ära sõidavad ning jätavad järve peale vaid hunniku prügi, aga kohalikele ühtegi eurot ei jäta. Me pigem ootaksime sellist turisti, kes on siin ikka mitu päeva - ööbib, tarbib neid võimalusi, mis meil on, ja tunneb end siin mugavalt," rääkis Laasik.

Kokku kuulub Groningeni ja Drenthe kalaspordiliitu, mille juhid sel nädalalõpul Peipsil on, 50 000 kalastajat 160 klubist.

Toimetaja: Merili Nael



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: