Järvamaal leidis aset üheteistkümnes admiral Pitka mälestusmatk ({{commentsTotal}})

Maakondades on alanud Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva ettevõtmised. Kaitseliidu Järva malev korraldas pühapäeval juba 11. admiral Johan Pitka mälestusmatka.

Teekond algas Pitka sünnikohast Järva-Jaani vallast Jalgsema külast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

145 aastat tagasi sündinud Pitkat meenutati Jalgsemal kui Eesti Vabariigi merejõudude juhatajat ning Vabadussõja ajal Eesti sõjaväe organiseerimise üht eestvedajat.

"Kui algas Vabadussõda, oli Eesti riigikassa peaaegu täielikult tühi, raha sõdimiseks ajas kokku seesama admiral Pitka. Sest temal oli palju lihtsam saada erinevaid laenusid. Tal oli tutvusringkond olemas ja ka tagatis laevastiku näol. Suure merehuvilisena oli Johan Pitka see mees, kes alustas Eesti oma mereväe loomist. Ta tegeles soomusrongide organiseerimisega, dessantide korraldamisega ja omas väga häid kontakte Eesti liitlastega, eriti inglastega, mistõttu Inglise laevastiku abi Vabadussõjas oli üsna suur," selgitas Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.

Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktori, vanemseersant Urmas Piigerti sõnul registreeris end mälestusmatkale 599 osalejat.

Toimetaja: Laur Viirand



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: