Video: iseseisvuspäeva pidulik jumalateenistus ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaid
President Kersti Kaljulaid Autor/allikas: ERR

Vabariigi 99. aastapäeva ennelõunal toimus Tallinna Toomkirikus oikumeeniline jumalateenistus. Peapiiskop Urmas Viilma rõhutas jutluses, et vabadusel on sarnane geneetiline kood armastusega.

Pidulikul jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud jutluses küsis peapiiskop Viilma Jeesusele kui prohvetite poolt ette kuulutatud Päästjale viidates: “Milliste prohvetite ennustuste ja unistuste täitumine oli Eesti Vabariigi väljakuulutamine 99 aasta eest?”

Tsiteerides kirjanik Kristjan Jaak Petersoni, luuletaja Juhan Liivi ja luteri vaimulikku Jakob Hurta, tõdes Viilma, et 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses võis tundliku poliitilise ja rahvusliku närviga inimene tajuda juba õhust Eesti peatset iseseisvumist.

Üheks sammuks iseseisvumise teel oli ka Eesti luterlaste kiriklik enesemääramine vaba rahvakirikuna Eesti- ja Põhja-Liivimaal 1917. aastal. Kiriklikule iseseisvumisele järgnes peagi ka Eesti riiklik iseseisvumine.

„Olla oma otsustes ja õpetuses autonoomne, kuulutades evangeeliumi ja teenides vaba rahvast vabas riigis“ – see ülesanne on peapiiskop Viilma sõnul olnud püsivaks väljakutseks nii kirikule kui rahvale, kelle „protestantlik-luterlikku identiteeti, võib unustada ja salata, ka varjata või sarjata, nagu tehti nõukogude ajal, kuid seda ei saa meie rahvuslikust DNAst välja opereerida. Olgu meie novembrid kuitahes kratirohked, niisked ja hallid, või meie jaaniööd valged ja lustlikud – me oleme ristirahvas” tõdes Viilma.

Viidates Jeesuse vastu mässanud ravahulgale tema kodulinnas Naatsaretis, nentis Urmas Viilma: “Üha sagedamini näeme selliseid minimässe tõe nimel ja tõe eest ka meie kooselluval ja viabaltikalikul Maarjamaal, Brexiti tundmatusse sukelduvas Vanas Maailmas ning trumpeerivas Uues Maailmas. Viimasel ajal oleme kõik mingil viisil üles raputatud, vahel isegi niivõrd, et valmistume tõe kaitseks kive haarama. Enne kivi heitmist on targem siiski seisatada, et mõista: teistsugusus – harjumuse ja traditsiooni piire kõigutav raputus on vahel ainus võimalik meetod millegi uue käivitamiseks.”

Kõneledes riigi ja kiriku võrdselt vastutusrikkast rollist ühiskonnas ütles Viilma, et “Eesti riik ega ka Eesti kirik kumbki pole eesmärgid omaette, vaid vahendid rahva paremaks teenimiseks. Riik nagu ka kirik ei teostu mitte oma juhtide kaudu, vaid oma kodanike ja liikmete kaudu ning on nende teenistuses. Nõnda on kirik ja riik rahva kaudu ühendatud.”

Jutlust lõpetades rõhutas peapiiskop vabadusega kaasnevat vastutust: “Vabadus on õnneliku elu eeldus, kuid ka proovikivi, sest vabadus kohustab. Vabadusel on sarnane geneetiline kood armastusega. Ainult tõeliselt vaba inimene suudab tõeliselt armastada isamaad ja emakeelt, ka oma ligimest, olgu või võõrsilt siia saabunut. Vabadus on eelduseks, et võime ka armastada Jumalat kui kõige Loojat.”

Iseseisvuspäeva pidulik jumalateenistus on kuulunud Eesti iseseisvumise taastamisest alates pidupäeva ametlikku kavasse.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: