Alo Lõhmus: Põhja-Iirimaa mudel Ülemistel ({{commentsTotal}})

Oma mõtlematu provokatsiooniga – otsusega keelata venekeelsetel müüjatel omavahel emakeele rääkimine – ohustab riidepood Reserved mitte üksnes omaenda mainet ja käivet, vaid kogu riigi kodurahu, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Lasnamäelasel ei tasu Piritale nägu näidata ning vastupidi. Isegi taksod ei liigu nende kahe naaberlinnaosa vahel. Kopli elanikul ei tule mõttessegi astuda sisse mõnda Kalamaja kohvikusse – sealne seltskond ei jätaks teda karmilt karistamata, niipea kui tema keel, olgu või aktsent, avalikuks saab.

Eesti pealinna elanike elu kulgeb rangelt mööda nähtamatuid piirjooni, mis eraldavad eestlaste ja venelaste linnaosi. Neis linnaosades peavad korda paramilitaarsed rühmitused, mis pressivad oma tegevuse finantseerimiseks raha välja oma võimu all olevatelt ettevõtetelt ja majaomanikelt.

Politsei ja kaitseväe patrullid teavad nende rühmituste liikmeid nägu- ja nimepidi, kuid ei saa suuremate kokkupõrgete puhkemise hirmus sekkuda. Aeg-ajalt plahvatab siin-seal siiski mõni autopomm või lastakse maha mõni vastasrahvuse liige – või ka mõni „rahvusreetur“ oma kogukonna seast. Kui asi päris käest ära läheb, siis suunduvad ühe linnaosa noored ja vihased mehed teise linnaossa maju põletama ja sealsed elanikke lintšima.

Eelnev lõik oli õnneks väljamõeldis. Ent kui Tallinn asendada Põhja-Iirimaa pealinna Belfastiga ning eestlased ja venelased protestantide ja katoliiklastega, siis just selline nägi välja Belfasti olustik aastatel 1968-1998 kestnud Põhja-Iiri konflikti ajal.

Meie jõudsime nende aastakümnete vältel arendada õitsvat sotsialismi, laulda end vabaks ning taastada oma riigi. Ometi elasime ja elame tänapäevani Tallinnas kõrvuti teise rahvusega, kellele meil on ajalooraamatutele tuginedes nii mõndagi ette heita. Nagu nähtavasti neil meilegi. Siiski on mõlemad pooled üldjuhul suutnud hoiduda üleminekust sõnadelt pöördumatutele tegudele.

Võib-olla ongi see osa Eesti komberuumist: oleme omaette kanged siunama ja virisema, kuid löömise asemel lööme lihtsalt käega. Ja meie venelased on selles osas meie moodi.

Sel nädalal lugesime lehest, et Tallinna Ülemiste keskuse riidepood Reserved nõudis oma vene rahvusest töötajatelt, et nad räägiksid ka omavahel vaid eesti keeles, sest isekeskis vene keeles kõnelevad müüjad võivat häirida poe eestlastest kliente.  

Ka endise Jugoslaavia rahvaste saatus, armeenlaste ja aserbaidžaanlaste vaheline konflikt, grusiinide ja osseetide vahelised teravad suhted ja muudki meist sugugi mitte väga kaugele jäävad näited viitavad, et vastu oma tahtmist ühist elu elama pidavate rahvaste vahel võib kergesti minna verevalamiseks. Kui see kord on alanud, kulub rahu välisekski taastamiseks pikki aastakümneid.

Meie veretu vabanemine oli seega erandlik, omamoodi ime. Selle ime teoks saamises oli eestlaste rahumeelsuse kõrval oma roll ka kohalikel venelastel, kes ärevatel aegadel ei allunud ässitajatele ja provokaatoritele, vaid võtsid kuulda mõistuse häält ning eelistasid kodurahu.

Ent rahu kestmine vajab pidevat hoolt. Seda, et kodurahu pole Eestiski igavesti garanteeritud, näitasid pronksiöö sündmused, millest tänavu möödub kümme aastat. Eelmisel aastal avaldatud uuringust selgus ka, et Tallinna linnaosade rahvuslik koosseisus areneb järjekindlalt segregatsiooni suunas: eestlased ja venelased kolivad lahku, üksteisest eemale. See on samm Põhja-Iiri stiilis getode tekkimise suunas.

Ajalugu on näidanud, et pika ja kurnava konflikti võib vallandada mõni tagantjärele vaadates üsnagi tühine argitüli, mille peale üks pool solvub ja väljakutsuvalt reageerib, põhjustades omakorda teise poole reaktsiooni, kuni käivitubki vägivallaspiraal.

Sel nädalal lugesime lehest, et Tallinna Ülemiste keskuse riidepood Reserved nõudis oma vene rahvusest töötajatelt, et nad räägiksid ka omavahel vaid eesti keeles, sest isekeskis vene keeles kõnelevad müüjad võivat häirida poe eestlastest kliente. Selline nõudmine ei erine millegi poolest Tsaari-Venemaa aja sõgedusest – eesti soost kooliõpilastelt nõuti ka vahetunnis omavahel vene keeles suhtlemist. Mis tundeid see eestlastes äratas, seda võime lugeda kirjandusklassikast.

Oma mõtlematu provokatsiooniga ohustab riidepood aga mitte üksnes omaenda mainet ja käivet, vaid kogu riigi kodurahu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: