X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Maaülikool on mures loomaarstiõppe tuleviku pärast

Eesti Maaülikool on mures loomaarstiõppe tuleviku pärast. Loomaarstide kliiniliseks õppeks napib raha ja see võib viia maaülikooli rahvusvahelisest akrediteeringust ilmajäämiseni.

Paar aastat tagasi võeti vastu seadusesäte, mille kohaselt maaülikooli loomaarstiõppe kliiniline õpe oleks pidanud saama riigieelarvest lisarahastuse. Seni ei ole raha aga tulnud ja maaülikooli hinnangul on loomaarstide õpetamise tase alarahastuse tõttu kriitilise piirini jõudnud, vahendab "Aktuaalne kaamera".

"Põhimõtteliselt niisuguse trendi jätkudes igaljuhul veterinaarmeditsiini õpetamine meil hääbub, sest me ei suuda lähitulevikus enam täita rahvusvahelise veterinaaride organisatsiooni nõudeid veterinaaride ettevalmistamisel," kurtis Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Praegu on maaülikoolil vastav akrediteering olemas, kuid selle püsimajäämiseks tuleb pidevalt täita ka vastavaid nõudeid. Seadmed vajavad uuendamist, kliinik peab tagama ööpäevaringse valve ja arendada tuleks ka bioohutuse valdkonda. Akrediteeringust ilmajäämine mõjutaks kõige rohkem aga just tudengeid

Õppeprorektor Paavo Kaimre sõnul ei pruugita tudengite lõputunnistust mujal tunnustada ja töö leidmine, mis on praegu tunnistuse kaudu tagatud, ei pruugi enam toimida.

Haridusministeeriumi vaates võiks abi olla maaülikooli sisemiste ressursside ümberjagamisest.

"Maaülikool võiks vähendada neid valdkondi, milles tema roll ei ole nii oluline, võiks keskenduda rohkem veterinaarmeditsiinile ja seesmiste ressursside abil rohkem toetada veterinaarmeditsiini," arvas haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand.

Maaülikooli rektori sõnul on aga ümberjagamised juba tehtud ja puudujäägid kaetud teiste erialade arvelt, mis samuti nii kannatada saavad.

"Kui me tahame õpetada loomaarsti, siis me ei saa ainult oma kliinikutes õpetada, vaid me peame sõitma farmidesse ja see on teadupärast väga kallis. Ja praegu keegi lehma selleks, et tudengid teda ravima õpetada enam kliinikusse tuua ei taha ja me peame paratamatult ise lehma juurde sõitma," sõnas Mait Klaassen.

Loomaarstide kliiniline õpe on kulukas ja kõikide vajaduste katmiseks vajab maaülikool aastas veidi üle poole miljoni euro lisaraha. Praegu toetab riik loomaarstide praktika korraldust pea kümme korda väiksema summaga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: