Siseministeerium tuli hiljuti välja eelnõuga, millega soovitakse kohalike omavalitsuste korrakaitseametnikele anda õigus kasutada jõudu. Eelnõu kohaselt võiksid praegu peamiselt bussijäneseid ja valesti parkijaid otsivad ametnikud tuvastada inimese joovet, pidada korrarikkujat kuni 48-tunniks kinni ning võtta vajadusel appi käerauad.

Õiguskantsler siseministeeriumis sündinud mõtet õigeks ei pea. Õiguskantsleri nõuniku Helen Kranichi sõnul on küll hea see, kui kohalikul omavalitsusel on võimalus panustada avalikku korda, kuid selleks võib kasutada ka näiteks ennetavaid kampaaniaid.

"Kui see tegevus jõuab selle piirini, mis puudutab inimesi, nende õiguste-vabaduste piiramist või lausa jõu kasutamist, siis peaks seda tegevust jätkama see, kellel on selleks erilised oskused, teadmised ja väljaõpe ehk politsei," märkis Kranich.

Just kohalike omavalitsuste ametnike ettevalmistus on üks probleem, millele õiguskantsler tähelepanu juhib.

Siseministeeriumi teatel töötatakse küll välja vastavat õppekava, kuid õiguskantsler juhib tähelepanu, et politseil on lisaks ka kogemused ning toimiv sisekontroll.

Lisaks ei piisa õiguskantsleri hinnangul ühekordsest koolitusest, kuna politseinike sobivust oma ametisse kontrollitakse regulaarselt.

Teine õiguskantsleri tõstatatud argument on õiguslikum - nimelt loodi korrakaitse seadus muuhulgas selleks, et politsei üheselt üle Eesti saaks hinnata, mis on avaliku korra rikkumine ning kuidas vajadusel reageerida.

Munitsipaalametnik aga võib võtta aluseks oma valla või linna heakorraeeskirja, kus on näiteks keelatud suitsukoni maha visata või rõdu piirdest kõrgemal pesu kuivatada.

"Kui nüüd minna seda teed, et usaldada avalik võim kellelegi teisele peale politsei, siis selle tulemuseks ei tohi olla, et ma lähen üle ühe valla või linna piiri ja oleksin justkui hoopis teistsuguses õigusruumis. Et ma ei tea, mis on keelatud, mis on lubatud," nentis Kranich.

Niisiis vältida tuleks olukorda, kus ametnik läheb lahendama tema vallas väärteoks kuulutatud rikkumist, rikkujaga tekib konflikt ning ametnik tunneb, et tal tuleb jõudu kasutada. Ja seda kõike näiteks seepärast, et inimene algselt laulis liiga valjusti.

Tänaseks on eelnõule kõige suuremat toetust avaldanud Tallinna munitsipaalpolitsei ning nende põhiline argument on, et kui piletita bussireisija bussist ei lahku, tuleb talle praegu politsei kutsuda.
Õiguskantsler juhib aga tähelepanu sellele, et ligi 10 aastat tagasi kaalus riik, kas bussijäneste suhtes üldse karistusõigust rakendada.
Iseenesest on ju piletita sõit lepingu rikkumine, ehk tsiviilasi.

"Kas see piletita sõit ja selle kontrollimine on ühiskonna mõttes niivõrd kaalukas, et sellele on vaja täiendavat avaliku võimu ja jõu tuge? Või siis on alternatiiviks see, et tegemist ongi sellisel leppetrahvile sarnaneva rikkumisega," märkis Kranich.