Sisuliselt pole tegu seaduserikkumisega, sest sellel hetkel ei olnud erukindral Flynn veel riigiametnik. Samas toimus lobitöö ajal, mil Flynn oli olulisel kohal Trumpi kampaaniameeskonnas ning oli aimata, et mingi olulise positsiooni saab ta ka tulevases administratsiooni, vahendasid Foreign Policy, Vox jt.

Kuigi ajakirjanduses oli tema firma Flynn Intel Group Inc koostööd Türgiga kahtlustatud juba varem, sai see lõpliku kinnituse teisipäeval, kui endise julgeolekunõuniku advokaat registreeris Flynni firma justiitsministeeriumi juures, kui välisriigiga koostööd tegeva lobitööfirmana. Sellise teavituse tegemist nõuavad USA seadused.

Advokaadi registreerimisavaldusest tuleb välja, et Flunni firma teenis eelmise aasta augustist novembrini tehtud lobitöö eest 530 000 dollarit. Dokumendis tunnistatakse, et Türgi valitsusega seotud firma heaks tehtud lobitöö puhul on alust eeldada, et sellest sai peamiselt kasu Türgi Vabariik.

Flynni leping Türgi poolega lõppes 15. novembril ehk kolm päeva enne seda, kui ta 8. novembril valimised võitnud Trumpi poolt julgeolekunõunikuks nimetati.

Erukindral Flynni näol on niigi tegu USA ajaloos erandliku isikuga, sest teda on (sisuliselt) vallandanud järjest kaks USA presidenti. President Obama nimetas ta omal ajal sõjaväeluure (DIA) juhiks ning sellelt kohalt oli ta sunnitud väidetavalt halva juhtimise eest ka lahkuma. Trumpi administratsioonist tuli tal aga lahkuda seetõttu, et ta andis asepresident Mike Pence'ile valet või ebapiisavat informatsiooni, mis puudutas tema vestlusi Vene suursaadiku Sergei Kisljakiga. Viimase puhul on oluline rõhutada, et ametist lahkumise põhjuseks sai just Pence'ile valetamine, mitte aga Vene suursaadikuga rääkimine ise.

Samal ajal on allikad meediale kinnitanud, et Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) jätkab Venemaa sekkumist puudutava juurdluse raames ka Flynni ja Kisljaki suhtluse edasist analüüsimist.

Kahtlused Flynni ja Türgi koostöö kohta kerkisid esimest korda eriti teravalt esile 8. novembril, kui väljaandes The Hill ilmus tema arvamusartikkel, mida eksperdid pidasid Türgi valitsuse suhtes erakordselt positiivseks. Näiteks avaldas Flynn arvamust, et USA peaks kiiremas korras andma Türgile välja maapaos elava islamivaimuliku Fethullah Güleni, keda Ankara kahtlustab suvise riigipöördekatse korraldamises. Flynn leiab artiklis, et esiteks on Türgiga võimalikult hea läbisaamine Washingtonile strateegiliselt oluline, teiseks aga väidab ta, et petlikult malbe mulje jättev Gülen kujutab suurt ohtu ka USA enda jaoks. Näiteks võrdleb ta Güleni maapaos viibimist sellega, kuidas Iraani revolutsiooni tulevane juht ajatolla Homeini 1978. aastal Pariisis elas.

Valge Maja pressiesindaja usub, et Trump polnudsellest asjaolust teadlik

Valge Maja teatas neljapäeval kommentaariks, et Donald Trump ei olnud Flynni lobitööst teadlik, kui ta tegi erukindralile ettepaneku julgeolekunõunikuks asuda.

"Ma ei usu, et see oleks teada olnud," vastas pressiesindaja Sean Spicer briifingul ajakirjanikele. Samas tunnistas kõneisik, et ta ei tea, kui palju ametisse nimetamise eel Flynni taustast ja tema firma klientidest räägiti.

"Nii palju, kui ma olen lugenud, siis on ta täitnud vajalikud dokumendid justiitsministeeriumis. Küsige need välja ja küsige tema enda käest, kui teil on nende dokumentide kohta küsimusi," sõnas Spicer

Samuti polnud Spicer teadlik, kas Flynn oli seotud mõne aruteluga, kus käsitleti Türgiga seonduvat välispoliitikat. "Ma ei tea, mul ei ole selle kohta midagi," nentis pressiesindaja.

Mitu meediaväljaannet nentis pärast neljapäevast Spiceri kommentaari, et vastus "Ma ei tea" hakkab muutuma Valge Maja pressikonverentsidel juba peamiseks vastuseks.