Välismaal elavatel eesti lastel kaovad esmalt õ-d ja ä-d
Välismaal kasvavate eesti laste hea emakeeleoskus sõltub väga palju nende perede tahtest ja jõust selle nimel pingutada. Seda räägivad õpetajad, kes Eestist kaugemal eesti keelt ja kultuuri õpetavad. Belgias Brüsselis on sel nädalavahetusel emakeelepäeva eel koos enam kui 70 sellist õpetajat üle ilma.
Eesti koolis Belgias käib paar korda kuus koos rohkem kui sada väiksemat ja veidi suuremat eesti last. Õppimine käib mängides ja halbu hindeid keegi ei saa. Eesmärk on aidata lastel säilitada sidet Eestiga, õpetada eesti keelt ja kultuuri, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Velgia Eesti koolis õppiv Säde tunnistab, et sõpru, kellega eesti keeles rääkida, on tal vaid üks - Saskia, kes on üksiti ta parim sõber.
"Hästi palju on loodud võimalusi, et saaks säilitada, aga ega see kerge ei ole, peab pigutama," tunnistab lapsevanem Annika Aas.
Brüsselis eesti keelt õpetav Katri Kuus tõdeb, et esimesena kaovad lastel keelest õ-d ja ä-d.
Raskused välismaa eesti laste Eesti-sideme säilitamisel on maati mõneti erinevad, aga igal juhul nõuab see perekonna pingutust.
Üha rohkem vahepeal välismaal elanud lapsi ja noori jõuab ka ringiga Eestisse tagasi. Eesti koolisüsteem ootab neid tagasi, on neile ka kinnitatud.
Toimetaja: Merilin Pärli