E-etteütlust kirjutas läbi aastate rekordarv inimesi. Võitjad selgunud ({{commentsTotal}})

{{1489479780000 | amCalendar}}

Kümne aasta jooksul on e-etteütlust kirjutanud enam kui 29 000 inimest. Neist 5881 kirjutas etteütlust tänavu ning ühtlasi on see e-etteütluse kümne aasta rekord.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid etteütluse Tiina Mahler-Jaaniste (üldvõitja, filoloogide kategooria), Liisa-Andra Lohu (täiskasvanute kategooria), Elo Maria Pauman Hugo Treffneri gümnaasiumist (õpilaste kategooria), Tereza Špongolts (muu emakeelega) ja Aivar Paidla (välismaal elavad eestlased).

Tänavu antakse eriauhind ka parimale nutiseadmega tegijale - esimesena saatis täiesti õige teksti Riina Tobias. Täiesti veatuid etteütlusi jõudis toimetusse 37.

„Tänavuse teksti põhirõhk oli muganditel, sõnadel, mida saab kirjutada kaht viisi, ja need kirjutati enamikus õigesti, näiteks „tšilli“, „pitsa“ või „kikkpoksija“. See oli meeldiv üllatus,“ ütles üks teksti autoritest, Postimehe keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks.

„Tulemused olid ootuspärased, tore, et inimesed mõtlevad kaasa, kuid natuke on näha ülipüüdlikkusest tehtud vigu. Inimesed mõtlevad üle ja panevad näiteks liiga palju kirjavahemärke. Aga väga rõõmustav, et meil oli palju nutiseadmetel osalejaid,“ lisas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll.

Etteütluse õige kirjapilt: Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub „Mets neidude vahel“, laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään”. Olgugi et rekajuht Hane tee ja Kuke allee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdrukki korraks. Osavalt trikirattal siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures plüüsist kotis on peale akutrelli, tušipoti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. „Oota, Juhan!” hõikab Liisa talle järele.

E-etteütluses on läbi aegade loodud juurde erinevaid kategooriaid, et võistlemine oleks võrdne võimalikult suurele hulgale inimestele. Sel aastal sai osaleda ka Vikerraadio rakendust kasutades. Kõige kiiremat telefonis tippijat ja õige vastuse saatjat ootab Vikerraadio eriauhind.

"See mõte tekkis, kui nägin tippimas poissi, kelle pöidlaid ei olnud näha - ta tippis lihtsalt nii kiiresti," rääkis Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus "Terevisioonis".

Teisele e-etteütluse aastal loodi eraldi kategooria filoloogidele ja õpetajatele, sest paistis, et võistlus on muidu ebavõrdne. Tegelevad ju filoloogid keelereeglitega iga päev, mis tähendab, et nendega on pea lootusetu võistelda.

Seejärel lisandus ka koolilaste kategooria. Rõõmuse sõnul tahetakse sellega tunnustada õpetajaid, kes koolides õige eesti keele eest hoolt kannavad. Niisamuti on loodud eraldi kategooria neile, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Unustatud ei ole ka eestlasi, kes elavad välismaal. "Tahame, et vähemalt emakeelepäeval mõtleksid nad eesti keelele ja eesti keeles," sõnas Rõõmus.

Telefonis vastuse edastamiseks tuli alla laadida Vikerraadio rakendus, sealt valida saatekavast "Huvitaja" saade, millelt suunati edasi etteütluse lehele.

Etteütlus loeti tavapäraselt ette kell 10.30 Vikerraadios ning korrati seejärel mõned korrad. Tänavu läksid arvesse kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Kell 11.05 kommenteerisid spetsialistid teksti raadioeetris ning kell 12.15 kuulutati võitja välja saates "Uudis+".

Võistluse peaauhind on tahvelarvuti, kategooriate parimatele on "Rahva raamatu" kinkekaardid. Välja loositakse ja lohutusauhind.

Üheksa aasta jooksul on Vikerraadioni jõudnud ligi 24 000 etteütlust ning iga aastaga valib üha enam koole etteütluse võistluse oma emakeelepäeva programmi.

2017. aasta e-etteütluse teksti koostasid:
Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor
Edward Kess, Brüsseli II Euroopa Kooli eesti keele õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige
Martin Ehala, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor, vanemteadur
Merilin Aruvee TLÜ emakeeledidaktika lektor
Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja

E-etteütlust korraldavad Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Keele Instituut. Auhinnad on välja pannud Haridus- ja Teadusministeerium ja "Rahva Raamat".

Toimetaja: Greete Palmiste, Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: