Prokuratuur süüdistab SMIT-i regionaalosakonna eksjuhatajat mitmes kuriteos ({{commentsTotal}})

{{1489489680000 | amCalendar}}
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: PM/Scanpix

Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) Edela regionaalosakonna endist juhatajat, ERR-i andmetel Vardo Mändlat, süüdistatakse mitmes kuriteos.

Prokuratuur süüdistab Mändlat (34) korduvas omastamises ametiisikuna, teise inimese võltsimisele kihutamises ja võltsitud dokumendi kasutamises 2014. aastal.

Süüdistuse kohaselt omastas Mändla erinevat tehnikat, näiteks telefonid, fotokaamera, üle 1600 euro väärtuses ning kihutas SMIT-ile müügiteenust pakkuva ettevõtte töötajat arveid võltsima.

Selle töötaja suhtes lõpetas prokuratuur otstarbekuse kaalutlustel ja talle määrati rahaline kohustus.

Mändla lahkus SMIT-ist muudel põhjustel juba 2015. aasta jaanuaris ja SMIT avastas kuritarvitused hilisema arvete kontrollimise tulemusel.

SMIT-is valitsevast segadusest ning ametialastest rikkumistest tegi eelmisel hooajal loo ka "Pealtnägija".

Toona uuris "Pealtnägija" paljude SMIT-i ehk siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajate tausta ning tegemisi, kuid toona jäi loost välja, et Mändla ostis SMIT-i rahade eest puhkuse ajal edasi-tagasi piletid sõidukile ja kahele reisjale Saaremaale.

"Pealtnägija" märkis, et sõiduk, millega Mändla Saaremaal käis, ei kuulunud SMIT-ile ning Mändla lisas seetõttu võõra sõiduki SMIT-i sõidukite nimekirja.

Selle juhtumi kohta on "Pealtnägija" käsutuses 2014.aasta lõpus koostatud memo, mis on teisipäevast üleval saate Facebooki kontol.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on see menetlus järjekordne näide sellest, kui oluline on omada asutuses või ettevõttes sisekontrolli või auditeerivat ülessannet täitvat töötajat, kellel on võimalus avastada asutustele tekitatud varalist kahju ja ulatust.

Sellisel moel koostöös politseiga on võimalik tekkinud kahju tekitaja tuvastada ja asutusele tsiviilhagina kahju hüvitamist nõuda.

"Ametiisikuna avaliku võimu teostamine eeldab ametnikelt seaduskuulekat ja eetilist käitumist," ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: