Taavi Aas asus juhtima Tallinna linna pärast Edgar Savisaare haigestumist ja kriminaaluurimise alla minekut. Oma eelkäijast kardinaalselt erineva profiili tõttu on ta teeninud hüüdnime "nähtamatu linnapea" ja "linna direktor", vahendas "Pealtnägija".

Aas töötab jätkuvalt kabinetis, kus oli 12 aastat abilinnapeana. Savisaare kabinet seisab pärast 2015. aasta sündmusi tühi ja põhiliselt uudistavad seda ajakirjanikud.

Vastates küsimusele, kas Savisaar naaseb veel enda kabinetti, ütles Aas, et enam ta sellesse väga ei usu.

Esimene šokk oli Savisaare järsk haigestumine. Vaevalt oli ta aga jalule saanud, kui 22. septembril 2015 esitati talle ja hulgale ärimeestele kahtlustus korruptsioonis ning otsiti läbi Savisaare kodu ja töökoht, sealhulgas linnavalitsus.

Ehkki uurimisest on lekkinud meediasse mahlakaid materjale, kinnitab Savisaar tänini, et kõik süüdistused on alusetud. Tallinna TV toodetud teos "Savisaare protsess" rõhutas samuti poliitilise tellimustöö juhtmotiivi. Savisaar on seoses uurimisega ka öelnud, et ütleb Eestist kui õigusriigist lahti.

"Eesti on kindlasti õigusriik. Ma ei ole selles mõttes nõus, et Eesti ei ole õigusriik. Ma saan aru, et teatud organid peavad ka jõuliselt käituma, aga... . Ma ei saa kedagi süüdistada, ma olen kõikidele aktidele alla kirjutanud, et kõik oli hästi, aga mul endal ja tagantjärele, kui ma olen juristidega rääkinud, siis ma tean, et kõik päris nii ei olnud nagu oleks pidanud olema," kommenteeris Taavi Aas.

Kui Savisaarel on oma protsess, Mihhail Kõlvartil taek-won-do ja vene koolid, Arvo Sarapuul reklaam ja äriseosed, siis selle foonil on tähelepanuväärne, et Aasa kohta pole hoolimata pikast karjäärist võimu juures meedia hambusse jäänud õieti ükski teema peale vuntside.

"Eks see on inimeste otsustada, kuidas kellegi peale vaatavad, aga veel kord, võib-olla selle põhjus on tõesti see, et kui üldse mõelda kohaliku omavalitsuse peale, selle juhtimise peale, siis tegelikult see ei olegi nii poliitiline protsess. Edgar Savisaar, loomulikult, suure poliitikuna ta mängis seda poliitiliseks, aga selle sisu on tegelikult oluliselt vähem poliitiline kui teinekord tundub," arutles Aas.

Opositsioonipoliitikud ütlevad, et kuigi Taavi Aasa juhtimisel on väliselt avatust rohkem, siis tegelikult kuulatakse opositsiooni varasemast veel vähem ja naerdakse nende tegevust veel rohkem välja.

"Mida opositsioon muud öelda saab, kui et elu on raske ja linnavõim on üks kuri ja paha. Ma arvan, et pigem on ikkagi nii, et uue põlvkonna keskerakondlased kuulavad oluliselt rohkem ja ma arvan, et see uue põlvkonna tonaalsus on ikka hoopis teine, mis oli siiani," rääkis Aas, kes ennast peab pigem uue põlvkonna keskerakondlaseks.

Ideid kogutakse küsitlusega

Aas peab oma suurimaks töövõiduks tasuta ühistransporti, mida ta küll ise välja ei mõelnud, kuid mille tema ajutrust ellu viis. Ta kaitseb kiivalt Tallinna Televisiooni, Ühistupanka ja nii nagu Edgar Savisaar omal ajal kogus linna rahaga rahvaküsitlusega ideid, mida pärast valimisi ellu viia, teeb seda nüüd ka Aas.

Programm "Positiivne Tallinn" on vastaste sõnul rahva rahaga tehtav ideekorje Keskerakonna valimisprogrammi.

"Ma ei ütleks, et see on Keskerakonnale ideekorje. Me just eile vastasime volikogus, et ka möödunud valimistel oli Keskerakonnal oma platvorm olemas. Selles samas platvormis ei olnud sees seda "Positiivse Tallinna" programmi, see programm oli paralleelselt," rääkis Aas, tunnistades, et selle programmiga kogutud ideid valimisprogrammis kasutati.

"Tegelikult on niimoodi, et ma arvan, et kõik erakonnad, ükskõik, kuidas nad sellesse positiivsesse programmi suhtuvad, kasutavad valijatega kohtudes neid ideid, kuna see materjal on avalik," arvas Aas. Ta lisas, et inimeste antud vastused köidetakse kokku ning see dokument tehakse avalikuks.

"See on avalik dokument, mis on kasutada kõigile. Seal ei ole pitserit peal, et seda tohib teha ainult Keskerakond," ütles ta.

Aas tahab linnapeaks

Keskerakonnal tuleb otsustada, keda toetada erakonna Tallinna linnapea kandidaadina sügisestel kohalikel valimistel.

Valikus on näiteks Mihhail Kõlvart, kes tooks ilmselt üle 10 000 hääle peamiselt venekeelsetelt valijatelt, aga on eestikeelse valija jaoks vastuoluline tegelane.

Seni pole Aas isiklikult kunagi olnud häältemagnet. Näiteks viimastel kohalikel valimistel sai ta Pirita piirkonnas vaid pisut üle 200 hääle.

Seega on Aas ja Kõlvart nii kolleegid kui ka konkurendid.

Aasa sõnul on inimlikult tal kahju, et Edgar Savisaare karjäär sel viisil lõpu poole jõuab. "Loomulikult, puhtinimlikult on kahju, et see kõik on niimoodi lõppenud, sest tegemist on väga suure mehega, kes on teinud Eestis väga suuri tegusid ja et see nüüd niimoodi sinna lõpupoole kisub, et mäletatakse hiljem ainult seda, kuidas kõik lõppes. Kahtlemata, ma arvan, et Edgar Savisaar ei vääri seda tegelikult, see kõik oleks pidanud teistmoodi lõppema," rääkis ta.

Aas märkis, et see, kes on Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaat, pole tema otsustada.

"Sellega on niimoodi, et ma olen varasemalt öelnud intervjuudes, et ma ei taha. Nüüd, kui tagasi vaadata, siis olen selles ametis kohusetäitjana olnud varsti kaks aastat. Ma olen sellega harjunud ja mis kõige parem, ma olen harjunud meie meeskonnaga ja selle meeskonna eesotsas tahaks linnajuht olla," rääkis Aas, vastates jaatavalt "Pealtnägija" küsimusele, kas ta tahab olla Tallinna linnapea.

"Me oleme Mihhail Kõlvartiga selles osas kokku leppinud, et ükskõik kumb meist saab valituks, igal juhul jätkame koostööd," lisas ta.

Tegemist on esimese korraga kui Aas end avalikult kandidaadiks seab ja on valmis selle nimel tegema rohkem kampaaniat, lõikama läbi rohkem avamislinte ja vajadusel oma tagasihoidlikku olekut muutma nii nagu valijad seda soovivad.

See, kas Aas pannakse linnapeaks pürgima, selgub ilmselt lähinädalatel.

Vaata pikemat intervjuud Taavi Aasaga allolevast videost: