Eesti tõusis aastaga ÜRO maailma riikide õnnelikkuse tabelis kuus kohta ({{commentsTotal}})

{{1489997460000 | amCalendar}}

ÜRO raporti kohaselt on maailma 155 riigi hulgas kõige õnnelikum riik Norra. Eesti on aastaga tõusnud tabelis kuus kohta, olles tänavu õnnelikkuselt 66. kohal. Tabeli viimane on Kesk-Aafrika Vabariik.

Uuriti siiski mitte seda, kui lõõgastunult norralased kohvikus istuvad, vaid hoopis rahvuslikku kogutoodangut üksikisiku kohta, eeldatavat tervena elatud eluaega, vabadust, lahkust, sotsiaalset tuge ning korruptsiooni puudumist poliitikas ja majanduses. Et nende kriteeriumitega on hästi, tõdevad ka norralased ise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et põhjus on töö ja vaba aja tasakaalus. Meil on suur turvavõrk, meil on tasuta haridus, tasuta tervishoid, see on väga hea. Me oleme ka looduslähedased," arvas teadlane Marin Maal.

Õnnetunnet võivad kasvatada mitmed olulised detailid, näiteks isapuhkus. "Ma sain kuus kuud tagasi lapse ja mulle on tõsiselt oluline, et nii mina, kui mu elukaaslane saime algatuseks paar nädalat töölt vabaks," ütles insener Tom Trones.

Mõned norralased arvavad siiski, et norra rahvas pole muudest maailma rahvastest sugugi õnnelikum ja põhjus on hoopis rikka Põhjamaa privilegeeritud seisundis paljude muude riikidega võrreldes.

"Ma olen elanud erinevais paigus, näiteks Lõuna-Aafrikas ja Mehhikos ja veel mitmel pool ja ma tajun Norrat tõsiselt privilegeeritud paigana mitmes mõttes. Ma ei tea, kas me võime end pidada kõige õnnelikumateks inimesteks, sest meil on palju ka masendunud ja üksildasi inimesi, aga minu arust oleme me väga privilegeeritud," arutles humanitaartöötaja Nina Tanggaard Lomeland.

 

Toimetaja: Marek Kuul, Merit Maarits



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: