Eesti kaotas Euroopa Komisjonile kohtuvaidluse suhkrutrahvi üle ({{commentsTotal}})

{{1490346060000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Euroopa Liidu üldkohus otsustas, et puudub alus Eesti vaidlustatud suhkrutrahvi hagi läbivaatamiseks, mistõttu jääb otsus kehtima. Lisaks peab Eesti tasuma nii enda kui ka Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kohtuotsuses teatatakse, et asjaolusid, millel põhines Eesti Vabariigi poolt komisjonile saadetud taotlus muuta suhkruotsust, ei saa pidada uuteks ega olulisteks asjaoludeks.. Neil asjaoludel tuleb vaidlustatud akt tunnistada suhkruotsust kinnitavaks aktiks ning hagi tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.

Seetõttu peab Eesti tasuma ka oma ja Euroopa Komisjoni kohtukulud, kellega suhkrutrahvi üle vaieldi.

Uutel liikmesriikidel oli 2004. aastal enne EL-iga liitumist kohustus likvideerida põllumajandus- ja suhkrusektoris üleliigsed laovarud, et neutraliseerida EL-i turukorraldust mõjutavate kaubandushäirete ohtu. Varude mittelikvideerimisel pidid uued liikmesriigid üleliigselt laovarult trahvi tasuma.

Üleliigset suhkruvaru oli Euroopa Liiduga liitumise hetkel 91 464 tonni. Varude kogumine tõi Eestile kaela kopsaka suhkrutrahvi, mille riik tasus 2009. aasta lõpuks ja nõudis selle omakorda sisse suhkrut varunud ettevõtetelt.

Üleliigse laovaru tekitas Eestile Oliver Kruudale kuulunud ja 2011. aastal pankrotistunud AS Luterma, millele kuulus kommivabrik Kalev. Luterma nõudis kohtu kaudu maksu- ja tolliametilt neile suhkrutrahvi nõudega tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist summas 9,2 miljonit eurot, kuid kaotas vaidluse, sest kohus ei suutnud tuvastada, et ettevõte sellest trahviotsusest kahju on saanud.

Valitsus otsustas kaks aastat tagasi esitada hagi Euroopa Kohtusse, et saada Euroopa Liidult vähemalt osaliselt tagasi 34,3 miljonit eurot suhkru üleliigse laovaru eest makstud tasu. Toonane peaminister Taavi Rõivas ütles siis, et Eesti riigi juristid hindasid perspektiivi raha tagasi saada reaalseks.

Edasikaebamist pole veel otsustatud

Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand selgitas, et ehkki otsuses on kirjas, et hagi jäeti läbi vaatamata, seda sisuliselt ikkagi tehti.

"Kohus leidis põhimõtteliselt seda, et need kolm 2012. aasta kohtuotsust, millele tuginedes me oma hagi esitasime, ei ole uued ja olulised asjaolud, mis peaksid kohustama Euroopa Komisjoni oma otsust uuesti läbi vaatama. Seetõttu pole alust protsessi uuesti alustada ja meie hagi menetleda," võttis Kand otsuse tagamaad kokku. "Kohus sisuliselt vaatas selle asja läbi, aga otsustas, et see ei ole lahendatav."

Miks juristid kaks aastat tagasi raha tagasisaamist reaalseks pidasid, ta praegu hinnata ei osanud.

"Mul on seda keeruline kommenteerida, mis tollase hinnangu alus täpselt oli, aga selline on see kohtuotsus täna. Selles mõttes ei ole toonase hinnanguga võimalik kuidagi edasi minna," tõdes ta.

Kohtukulude suurust ega suurusjärku ei osanud Kand veel öelda - see peaks täpsustuma lähipäevil.

Kas Eesti otsusega ka edasi läheb, pole veel teada.

"Edasist käitumist ma täna ei kommenteeriks, me peame selle kohtuotsusega tutvuma - see on pikk ja põhjalik dokument - ja siis otsustame. Teoreetiliselt ilmselt on [alust], aga kas see ka sisuliselt võimalik ja põhjendatud on, ei oska täna kommenteerida. Põhimõtteliselt saaks sedasama kohtuotsust ilmselt jätkata, aga ei tahaks täna spekuleerida," ütles Kand.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: