ETV saates "Foorum" väitlesid Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Margit Sutrop ja Volli Kalm. Debatis osalesid ka endine rektor Alar Karis ja tudengite esindaja Martin Noorkõiv.

Noorkõiv rääkis saates, et Tartu Ülikoolis hariduse kvaliteediga probleeme ei ole, pigem on läinud haridus järjest paremaks. Häda on tema arvates aga selles, et haridus on liiga spetsiifiline.

"Kui parafraseerida Valdur Mikitat, et puid nad tunnevad väga hästi ja järjest paremini, aga metsa väärtusest saavad järjest vähem aru. See on mure. See on põhimõtteline mure. Häda on selles, et mitte ainult tudengid ei saa metsa väärtusest järjest vähem aru, vaid ülikoolis pole hoomatavat tunnet sellest tervikust, mis see mets on, ühiskonnas tervikuna pole seda hoomatavat tunnet, mis see mets on," rääkis ta.

"Ja maailma muutmise kohta - muidugi, tudengid peaksid maailma muutma, tudengid on meie peamine panus ühiskonda, aga enne maailma muutmist on vaja maailmast aru saada piisavalt hästi," lisas Noorkõiv.

Endine rektor Alar Karis tõdes, et tänane teaduspõhine õpetamine viib paratamatult selleni, et teadlane on oma kitsa eriala spetsialist ja võib-olla ka õpetades ei suuda laiemat fookust võtta. Aga ülikool ongi tema sõnul selleks, et luua piisavalt paindlikud tingimused, et näiteks naaberteaduskonnast laiemad teadmised kätte saada.

"Nii et paljuski on võimaluste mittekasutamine ka üliõpilastes endas," märkis Karis.

Rektorikandidaat Volli Kalm vaidles, et Tartu Ülikool näeb tervikut, arvestades samme, mis on viimastel aastatel astutud.

"Tegelikult viimased kolm üliõpilasedustuse juhtkonda on üsna üksmeelselt deklareerinud, kui neilt küsida, mida nad tahavad, et ülikool parimate tudengite jaoks teeks, siis see on nõudlikkust suurendama. Aga seda selles kontekstis, millest ilmselgelt ülikoolis tegelikult on viimase rakuni aru saadud - et ülikoolis veedavad noored suhteliselt lühikese aja oma elust ja tegelikult pole võimalik praegu ülikoolis selgeks õppida neid teadmisi, mida neil 45-50 aasta pärast on vaja. Sellest tulenevalt, suurim oskus, mida nad ülikoolis omandada saavad, on õpioskus, lähtealus selleks, et elus kogu aeg edasi õppida," arutles Kalm.

Selles suunas on ülikool tema sõnul kogu aeg samme astunud. "Viimase kolme aastaga oleme 40 kitsast õppekava pannud kokku laiemaks, oleme suurendanud praktika osakaalu, ettevõtlusõpe on kõigi ülikoolide osas, nii et tegelikult see teadmine, et ükski suur probleem, mis ühiskonna ees või globaalselt ja Eesti ees seisab, pole lahendatav ühe või kahe teaduse kombinatsioonis, vaid paljude. See arusaam on väga selgelt ülikoolis olemas ja selles suunas me kiiresti liigume," rääkis ta.

Rektorikandidaat Margit Sutrop rääkis aga saates, et ülikoolis on väga erineva taseme, huvide ja ootustega tudengid. See teeb tema sõnul õppejõudude elu väga raskeks, sest tavaliselt püütakse tudengeid õpetada üsna ühetaoliselt.

"See on üks asi, mis peab muutuma. Peaks õpetama iga tudengit lähtuvalt tema enda võimetest, tugevusest, aitama arendada välja neid tugevusi ja aidata tal mõista, mis on need arengueesmärgid, mille poole ta üldse püüdleb. See nõuab individualiseeritud lähenemist, olen rääkinud lausa personaalharidusest, mida saame teha, kui tunnetame, mida üliõpilane vajab. See on väga kallis, aga see on võimalik, sest tudengite arv on vähenenud," rääkis ta.

Teine probleem on tema sõnul see, et bakalaureuse õpe on koondatud kolme aasta peale ning paljud üliõpilased lahkuvad koolist pärast seda kolme aastat. See omakorda tähendab, et selle kolme aasta sisse proovitakse mahutada võimalikult palju.

"Aga tudengid tunnevad suurt survet, neile antakse tegelikult nõudmiste poolest võib-olla samasuguste ootuste järgi. Siin ütleksin, et minu arvates ei aita see, et nõudlikkust tõsta, sest osadel tudengitel on hoopis nõudlikkus õppejõudude suhtes. See pole üldse ühtlane probleem. Mida saame teha, on vaadata, mis on tudengite võimekus, toetada neid, individuaalselt nõustada, läheneda igaühele kui isiksusele, keda Eesti vajab, sest Eesti on liiga väike, et ühtegi tudengit kõrvale lükata, kes juba Tartu Ülikooli uksest sisse on saanud. Me peame teda aitama saada haritud inimeseks," rääkis ta.